Ataste ja Tammiku
Arukülal kui peamõisal oli aegade jooksul mitmeid abi- ehk karjamõisaid. Karjamõisad olid peamõisa majanduslikud kõrvalkeskused, kus peeti mõisa karja, elasid mõisateenijad või oli mõni tööstus.
ERA, f. 62, n. 21, s. 11140. Ataste karjamõisa plaan.Ataste küla mainitakse ajalooürikuis esmakordselt 1615. aastal, mil see oli Rootsi riigi omanduses, kuid mis oli siis tühi. 1623. aastal oli Ataste Triigi mõisniku Magnus Ernst von Stryki (surnud 1684) omand. Järgnevalt oli küla Aruküla alluvuses. Karjamõis rajati küla asemele krahv Karl Wilhelm Tolli ajal 1835. aasta paiku. 1837. aastal renditi see 18 aastaks välja. Karjamõisas hakkas tööle seminar, mille eesmärk oli koolitada välja külakooliõpetajaid. Pärast rendiperioodi lõppu viidi õppeasutus üle Eestimaa rüütelkonnale kuulunud Kuuda mõisasse. Hiljem juhtisid mõisa majapidamist rendivaldajad. 1893. aastal oli selleks Oebiuse-nimeline mees. Arvatavasti oli tegemist Uue-Põltsamaal sündinud eesti talupoja Mart Oebiusega (1833–?). 1899. aastal sõlmiti leping Tõnis Wächtersteiniga. Selline karjamõisate eestlastele rendile andmine oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses juba võrdlemisi tavaline nähtus.
 |
ERA, f. 1356, n. 2, s. 5977, l. 4. Ärakiri Ataste karjamõisa majapidamise kontrollaruandest.15. veebruaril 1919 viidi põllumajandusministeeriumi korraldusel läbi revideerimine Ataste karjamõisas. Kontroll andis mõisa seisukorrale hävitava hinnangu ja soovitas selle põlluministeeriumi valitsemise alla võtta. Nimelt kandis mõisa majapidamine kontrollijate hinnangul laastavat iseloomu ja ei evinud ka lootust paranemisele. Ka mõisarahva olukord ei olnud kiita: seal oli vaid neli moonakat ja kubjas, kellel oli kasutada vaid üks hobune. Omanik ei olevat suutnud midagi ette võtta ja teda süüdistati suisa röövmajapidamises.
