Mõis krahv Karl Wilhelm von Toll`i järglaste valduses
EAA, f. 2486, n. 1, s. 1243, l. 148, 149. Koopia Aruküla mõisa ostumüügilepingust (1850) krahv Konstantin Tolli ja tema venna krahv Nikolai Tolli vahel.Pärast oma isa krahv Karl Wilhelm Tolli surma päris Aruküla mõisa tema teine poeg krahv Konstantin Toll (1817–?). Ta oli ilmavalgust näinud Peterburis ja tema edaspidine elu oli samuti seotud Venemaaga. Ülikoolihariduse sai ta oma sünnilinnas. Erinevalt oma vendadest Alexanderist ja Nikolaist tegi tema karjääri mitte sõjaväes, vaid tsiviilteenistuses. Ta alustas Vene välisasjade ministeeriumis, hiljem teenis keisri kantseleis. 1848. aastaks oli ta tõusnud kolleegiuminõunikuks – see vastas sõjaväes polkovniku aukraadile – ja läks riigiteenistusest erru. 1845. aastal oli ta Vladimiri kubermangus omandanud Fjodorskoje mõisa. Kuna ta soovis sinna elama asuda, müüs ta 1850. aastal Aruküla oma vennale krahv Nikolaile. Tema edaspidine elu oli seotud Venemaaga. Konstantin oli kaks korda abielus; mõlemad liidud olid sõlmitud vene kõrgaadli hulka kuulunud naistega. Esimene abikaasa vürstinna Zinaida Aleksandrovna Golitsõna (1817–1845) suri juba kuu aega pärast pulmi. Kaheksa aastat hiljem võttis Konstantin uue naise, vürstinna Jekaterina Nikolajevna Dolgorukova (1828–?).
 |
EAA, f. 1674, n. 2, s. 197, l. 30. Krahvide Tollide suguvõsa genealoogiline tabel.
EAA, f. 854, n. 3, s. 638, l. 75. Teade krahv Karl Tolli surma
