18. sajandi II pool
EAA, f. 858, n. 2, s. 3232. Koopia pärandijagamislepingust vendade Knorringite vahel (1753).Pärast maanõunik Lode surma jagasid vennad Knorringid, kes olid viimasega sugulased – Lode oli abielus nende ema Eva Julianega (sündinud vabapreili von Wrangell) –, 2. märtsil 1753. aastal neile langenud pärandi ära. Vastavalt lepingule sai keskmine vend leitnant Heinrich Gustav von Knorring Läänemaal Uugla mõisa. Noorimale vennale major Fromhold von Knorringile läksid Läänemaal Kiltsi ja Järvamaal Kurisoo. Adam Friedrich von Knorring (1713–1761) sai Ervita, Udeva ja Aruküla.
EAA, f. 858, n. 2, s. 3233. Adam Friedrich von Knorringi pitser ja signatuur.Adam Friedrich von Knorring tuli ilmale Järvamaal Mäo mõisas. Temast sai tüüpiline maamõisnik, kes tegeles oma mõisate majandamisega. Rüütelkonna tegemistes ta aktiivselt kaasa ei löönud, oli vaid mõnda aega meeskohtunikuna ametis. Ka tema ajal oli Aruküla kõrvalmõisa staatuses. Peamine elukoht oli endiselt Ervita. Adam Friedrichi ajal ehitati see ka esinduslikult välja. Maetud on Adam Friedrich Koerusse.
EAA, f. 1674, n. 2, s. 113. Knorringite perekonna aadlivapp.Knorringite suguvõsa harud kasutasid vappi, millel kujutati kahe kõrvaga jooginõud. See asus pikuti poolitatud kilbil; parem pool oli kuldne, vasak roheline. Kuramaa liinil oli kilp punast värvi.