Mõisaomanikud Lievenid ja Loded
 |
See umbes 1713. aastaga dateeritav vapiepitaaf asus Tallinna Toomkirikus. Sellel on vabahärra Joachim Friedrich von Liewenit (1665–1713) nimetatud muu hulgas Aruküla valdajana. Mõisa pärusomanik ta ei olnud, kuna Aruküla oli 18. sajandi esimestel kümnenditel endiselt riigimõis. Aruküla ja teiste Strassburgide Järvamaal asuvate mõisate valdajaks oli Joachim Friedrich saanud ilmselt oma naise, Franz von Strassburgi tütre Agneta Helene kaudu. Liewen oli teinud karjääri Rootsi sõjaväes, kus teenis välja ooberstleitnandi auastme. 1711–1713 oli ta Eestimaa maanõunik.
 |
Lievenite perekond kandis alguses nime Live. Nende esivanemaks on peetud liivlaste vanemat Turaida Kaupot, kes hukkus 1217. aastal Madisepäeva lahingus eestlaste vastu võideldes. Kui alguses olid Lived Riia peapiiskopi vasallid, siis juba 14. sajandil asusid nad elama Läänemaale, kus omandasid mõisa, mis nende järgi sai nimeks Liivi. Alates 16. sajandist omasid nad valdusi eelkõige Kuramaal. Üks Livede liin asus elama Rootsi, kus nad kandsid nime Liewen ja kus nad said nii vabahärra kui krahvitiitli; tänaseks on see haru välja surnud. Baltikumi jäänud liin tõsteti 1826. aastal Vene tsaari poolt hiilgusliku vürsti seisusesse. Suguvõsa on elujõuline veel tänapäevalgi.
 |
1715. aasta adramaarevisjonis on Aruküla, Ervita ja Udeva valdajaks märgitud Franz von Strassburgi tütar vabaproua Agneta Helene von Liewen (surnud 1730), maanõunik Lieweni lesk. Ta valdas mõisaid rentnikuna, kuna need olid endiselt redutseeritud ehk riigi omanduses. Aruküla restitueeriti leskprouale 1723. aastal.
Saagas:
