Mõisa majandamine 19. sajandi lõpus
![]() |
EAA F 3349, n 1, s 209. L 8
Aadlisuguvõsa fideikomiss oli mittemüüdav pärandmõis. Selle moodustamise eesmärgiks oli koondada suured mõisad üksikute suguvõsade kätte. Sellistele mõisatele esitati kolm tingimust: seda ei tohtinud võõrandada ega hüpoteegivõlgadega koormata ning pärimine võis toimuda ainult perekonna siseselt. Reeglina oli pärijaks kõige vanem järeltulija. Kõige suurem fideikomiss oli Baltimail 1776. aastal Carl von Lipharti poolt moodustatud valdus. Tõstamaa mõisa fideikomissi loomise kohta on säilinud suur ja uhke lepingu originaal. Siin on toodud selle eelviimane - kahe Stael von Holsteini pitsatiga varustatud lehekülg. Wilhelm Stael von Holsteini poolt loodud fideikomissi kuulus vaid Tõstamaa mõis.
![]() |
EAA F 3349, n 1, s 226. L 2
1883. aastal olid Tõstamaa mõisa hooned kindlustatud 3100 rublale. 1885. aastal on mõisaomaniku käest küsitud nimekirja hoonetest, millele kindlustust soovitakse. Üles anti Tõstamaa mõis (kindlustatud hoonete koguväärtuseks oli 41 660 rubla), Poehla kõrts, Wirona villa, karjamõisad Ermistu, Laetsaare, Kuldi ja Paulinenhof. 1888. aastal kindlustati nähtavasti veel ka metsavahtide majad, mitu kõrtsi, veski, suuremad masinad, kariloomad, hobused ja põllusaadused. Kindlustatud vara koguväärtus oli seejärel palju suurem ja seega mitukümmend korda kõrgemad ka aastased maksed.
![]() ![]() |