Pärast dissertatsiooni kaitsmist läks Alexander Stael von Holstein 1901. aastal Peterburi ja töötas mõnda aega tõlgina Välisministeeriumis. 1903. aastal viibis ta teadusliku komandeeringu raames Indias. Selle kohta ilmus reisikiri, mida on võimalik lugeda ka eesti keeles (Loomingu Raamatukogu 1991 nr 9/10). Alates 1909. aastast tegutses Alexander Peterburi ülikoolis eradotsendina. 1916. aastal sõitis Alexander Stael von Holstein komandeeringusse Pekingisse, kuhu jäi elama surmani. Esialgu töötas ta Pekingi ülikoolis, 1920. aastatel oli aga Hiina valitsuse nõuandja kõrghariduse küsimuses. Pekingis ilmusid tema sulest mitmed teaduslikud artiklid, uurimused ja tekstipublikatsioonid ning tema algatusel rajati Pekingi ülikooli juurde Sino-India Instituut. See oli tema teadlase-elu kõrgperiood. Peamiseks uurimisobjektiks kujunesid budistlikud tekstid, millele hiljem lisandus ikonograafia. Teadlasena oli Alexander väga täpne ja põhjalik ning tema teaduslikud tööd on enamasti jõukohased vaid vastava eriala spetsialistile. 1928/1929. õppeaastal luges ta Ameerika Ühendriikide ühe kuulsaima ülikooli, Harvardi ülikooli, juures loenguid.
Alexander oli abielus Olga von Gravega, kellega ta tutvus Pekingis. Nende perre sündis kaks last. Kuigi Alexander ei tulnud kunagi sünnimaale tagasi, võttis ta 1927. aastal Eesti Vabariigi kodakondsuse. Eestit külastas ta koos perekonnaga 1930. aastatel ning oli kirjavahetuses nii oma volinike kui siin elavate sugulastega. Alexander Stael von Holstein suri 16. märtsil 1937.
![]() |