Mõisaomanikud Helmersenid
Heinrich von Helmersen abiellus Catharina Louisa von Merkiga (1682-1744). Hiljem päris mõisa nende teine poeg Carl Friedrich von Helmersen (1723-1764), kes mõisa majandamise kõrvalt oli ka sillakohtu adjunkt. Ta abiellus Louise Eleonore von der Pahleniga, kellega neil sündis vaid üks tütar Louise Helene von Helmersen (1761-1765). Värskelt emaks saanud Luise Eleonore suri mõned nädalad pärast sünnitust. Kolme aasta pärast suri ka Carl Friedrich ise ning väike Louise Helene, kellest oli saanud Tõstamaa mõisa pärija, ei näinud samuti oma neljandat sünnipäeva. Pika kohtuprotsessi tulemusena sai uueks mõisaomanikuks 1767. aastal Carl Friedrich von Helmerseni vanem vend Benedict Andreas (1720-1800).Polkovniku aukraadiga Benedict Andreas oli teeninud aastaid Vene keiserlikus sõjaväes. Pärast erruminekut 1763. aastal, oli ta mõisaomanikuna aktiivne ka mitmes omavalitsusametis. Pärast tema surma sai mõisnikuks tema poeg, samuti Benedict Andreas von Helmersen (1771-1822). Viimaseks Helmersenidest Tõstamaa omanikuks oli eelnimetatud Benedict Andrease poeg Andreas Johann Georg von Helmersen. Tema surma järel, 1831. aastal, müüdi mõis Stael von Holsteinide suguvõsale.
 |
EAA F 3349, n 1, s 223. L 3
Tõstamaa mõisa inkvisitsiooniprotokollis kajastub majapidamise olukord aastatel 1709-1711: viljasaagi suurus ning mis sellest edasi sai. Siintoodud leheküljel on kirja pandud mõisa tulud ja kulud 1710. aastal.
Tuludesse on märgitud rukki, odra, kaera ja herneste saagikus nii mõisa- kui talupoegade põldudelt. Väljaminekutest selgub, et rukist on viidud kindral Bauerile ja Pärnu magasiniaita. Vürst Menšikovile Pärnusse on saadetud nii rukist, otra kui kaera. Ametimehe palk on makstud samuti teraviljas ning viimasest kirjest võib lugeda, kui palju vilja jäi järgmiseks külviks.
  |
10. oktoobril 1761. aastal
EAA F 3349, n 1, s 1922
