Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Kiltsi mõis
Kiltsi läheb Krusensternide kätte
Mõisamajandus Adam Johann von Krusensterni ajal
Perekond von Krusenstern
Üks päev ümbermaailmareisilt
Adam Johann von Krusensterni muutuvad elustandardid
Krusensternide perekonnasuhted
Admiral von Krusensterni raamatukogu
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Kiltsi mõis > Adam Johann von Krusensterni muutuvad elustandardid

Adam Johann von Krusensterni muutuvad elustandardid

Elustandardid

 

 Noor Adam Johann von Krusenstern. EAA. F. 854 n. 3 s. 226

1790. aasta oli noore Krusensterni jaoks mitmeti märkimisväärne: 6. juulil edutati ta leitnantiks ning 8. novembril tähistas ta oma 20. sünnipäeva.
Aasta jooksul teenis tulevane admiral 666 rubla 25 kop ning kulutas 669 rubla 35 kop. Tema sissetulekutes peegeldub ilmekalt tolleaegse Balti aadli elukorraldus ning sotsiaalsed- ja perekonnasuhted. Üle 60% tuludest on noor Krusenstern saanud oma perekonnalt ja sõpradelt: kokku 195 rubla papalt ning Erra, Lohu ja Essu onudelt, 137 rubla on ta laenanud sõpradelt ning 85 rubla saanud tagasi sõpradele laenatud raha. Ülejäänud noore ohvitseri sissetulekute põhiosa moodustas mereväest saadud palk. 
Väljaminekud näitavad, kui kirju oli noorukese mereväheohvitseri elu. Regulaarselt tegi Krusenstern makseid korteriperemehele, teener Stepanile ja voorimehele ning küttepuud hankimisele.
Kord kvartalis kulutas Krusenstern raha pesunaisele, käis 5 korda aastas rätsepa ja kingsepa juures ning külastas sageli, enamasti jooksva kuu viimastel päevadel, juuksurit. Märksa harvem on tulnud kasutada kullassepa, lukksepa, vaselõikaja ja tisleri teenuseid. Korra aastas on noor Adam Johann käinud raamatukogus ning kahel korral raamatupoes.
Suuri summasid on neelanud mitmesuguste tarbe- ja luksusesemete ning samuti toiduainete soetamine. Sisseostude nimekirjast esinevad näiteks siidisukad, mõõgarihm, pumat, õunad, sidrunid, korduvalt piibud ning tubakas, vaha, kaardid, kollane värv, siidirätt, parknahk, taskunuga, liim, klaas, 3 tooli, uurikett, põlvepandlad, shokolaad, 4 jalga atlassi ja 4 jalga puuvillast riiet, suhkur, tee, kohv, taskuraamat, puudritups, kohviveski, pitsat jne. Raha on kulunud ka sõpradele võlgade tagasimaksmiseks. Sel aastal käis noor Krusenstern ühe korra maal, reisil ning pulmas.

 

19. sajandi alguse baltisaksa aadlipere argimiljöö. A. J. v Krusensterni onutütar Magdalena Christine Ignatius abikaasa ja lastega 1813.aastal. EAA. F. 1414 n. 2 s. 192


Suureks väljaminekuks olid olmekulude kõrval ka seltskondlikule elule tehtud kulutused. Kuus korda aastas on tulevane admiral käinud teatris, kahel korral ballil ning ühel korral maskeraadil. Suhteliselt palju on raha nõudnud kolm Mustpeade maja külastust, veelgi enam on aga kulunud aadliklubile, mida Adam Johann von Krusenstern külastas 1790. aastal seitse korda. Alkoholi peale kulunud summade nimekirjas figureerivad populaarsematena viin, vein ning porter.
Tuleb