Mõisamajandus
 |
Katkend Kiltsi mõisa 1831. aasta maikuu majandusaruandest. EAA. F. 1314 n. 1 s. 37. L 3p. Adam Johann von Krusensterni valdusesse läinud Kiltsi mõis kujutas endast keerukat paljuharulist majanduskompleksi, mille igapäevasest käekäigust andsid mõisavalitsejad sageli eemalviibivale admiralile aru lausa piinliku täpsusega. Ja tihti ei olnud tegemist just rõõmustavate sõnumitega. |
|
Kiltsi mõisa veski 20. sajandi alguses. EAA. F. 1314 n. 1 s. 52. L 3. Mõisa inventaris oli üheks olulisimaks artikliks teravili. Maikuu jooksul ei ole mõisa viljatagavarad täienenud, ainult 12 tündrit ja 2 vakka rukist on vahetatud teiste viljasortide vastu. |
 |
 |
Alexei von der Pahleni joonistus. 17.05.1794. EAA. F. 1414 n. 2 s. 55 Kuu jooksul on mõisaaidast vilja välja antud külvamiseks ning loomasöödaks (sh ka Hagudi mõisas peetavatele Krusensterni hobustele), jagatud toiduks taludele ning saadetud karjamõisatesse ja mitmetele mõisateenistujatele: Vorsti põlluvahile, metsavahile, karjanaisele, vahimehele, töötasuks karjusele ning 1 vakk rukist kingitud ka teener Jaschka emale. Kuu lõpuks jäi mõisaaita 103 tündrit rukist, 36 tündrit ja 2,5 vakka otra, 6 tündrit ja 0,7 vakka kaera ning 5 tündrit linnaseid, peale selle veel vähemal määral herneid, läätsi, ube ja vikki. |
Mõisaomaniku sagedasest eemalviibimisest annab tunnistust ka asjaolu, et maikuu jooksul saadeti mõisa viljatagavaradest isiklikult Krusensternile 1 vakk nisu, 16 tündrit rukist, 6 tündrit ja 2,5 vakka otra ning 46 tündrit ja 1 vakk kaera.
