Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Kiltsi mõis
Kiltsi läheb Krusensternide kätte
Mõisamajandus Adam Johann von Krusensterni ajal
Perekond von Krusenstern
Üks päev ümbermaailmareisilt
Adam Johann von Krusensterni muutuvad elustandardid
Krusensternide perekonnasuhted
Admiral von Krusensterni raamatukogu
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Kiltsi mõis > Üks päev ümbermaailmareisilt

Üks päev ümbermaailmareisilt

Ümbermaailmareis

1802. aastal teenis 31-aastane kaptenleitnant Krusenstern fregatil „Narva“ Peterburi sadamas. 1. jaanuaril saatis ta kirja admiraliteedi viitsepresidendile N. S. Mordvinovile, milles ta avaldas oma ümbermaailmareisi plaani.
7. augustil 1802, enne kui ta määrati kavandatava ekspeditsiooni juhiks, hakkas Krusenstern taastama oma teadmisi elementaarsest matemaatikast, mida ta oli õppinud Tallinna Toomkoolis (1780-85) ja Kroonlinnas asunud Peterburi Kadetikorpuses (1785–1788).
Krusenstern alustas elementaarmatemaatika tunde 1802. aasta märtsis vastavalt spetsiaalselt koostatud kavale aritmeetiliste definitsioonide ja teguritega. Plaani aluseks olid Krusensterni käsiraamatukogus asunud venekeelsed õpikud.
Juba septembriks oli ta omandanud oskused, millega suutis edukalt lahendada võrdlemisi keerulisi harjutusi planimeetrias. Neid oskusi oli tal tarvis tulevase laevareisi navigeerimismarsruutide määramiseks.

 

Adam Johann von Krusensterni matemaatikaharjutused 1802. aastast. EAA. F. 1414 n. 2 s. 3. L 23p-24, 68.


A. J. v Krusenstierni matemaatika õppimise plaan:
I osa. Lihtsate hulkade loendamise erinevad meetodid
1. Sissejuhatus
2. Liitmine ja lahutamine („+“ ja „–„ tähendus)
3. Korrutamine
4-10. Lihtsad- ja kompleksmurrud, murdudega korrutamine
11-18. Astendamine ja juure võtmine ning nende funktsioonid ja tegurid
19-20. Algebra alused (funktsioonid, funktsioonide murrud ja tegurid)
21-23. Logaritmid, tabelid ja arvutamine
II osa. Liit– ja irratsionaalarvud
1-4 Liitarvud ja nende aritmeetilised tegurid
5-13. Irratsionaalsed arvud, lõpmatud read ja nende tegurid
III osa. Algebra ja planimeetria
1-2 Suhtarvud ja proportsioonid
3-4. Progressioonid
5. Hulkliige
6-10. Geomeetriline suhe ja proportsioonid
11. Geomeetrilised progressioonid
12. Lõpmatud murrud
L. 5–64 Algebra harjutused plaani järgi
L. 65 Harjutus teemal “Algebraliste meetodite rakendamine geomeetrias.”



Fragment Krusensterni astronoomiliste vaatluste mustandpäevikust 28.09.1804. EAA. F. 1414 n. 3 s. 99. L 1


26. juulil 1803 lahkusid Kroonl