1911-1919
Raamatukogu A II 50 Nr. 103. Hoyningen-Huene perekonna vapid.
Hoyningen-Huenede vapil on musta vapikilbi põhjal kujutatud kolme rõngast. Kuna algselt olid need hõbedast värvi, aga hiljem punased, siis on arvatud, et need eristavad perekonna Eestimaa kubermangus elanud harusid. Arvatavasti pärines perekond Saksamaalt Vestfaalist. Nad võeti juba varakult Kuramaa matriklisse (1620). Suguvõsa jagunes mitmeks liiniks, kes pidasid mõisaid nii Eesti-, Kura-, Liivi- kui ka Saaremaal. 1862. aastal kinnitati nende parunitiitlit. Harmi omandanud Hoyningen-Huened pärinesid Lehtse liinist, kelle esiisaks oli Leedu mõisaomanik 18. sajandi alguses elanud Otto Ewald von Hoyningen-Huene.
  |
EAA, f. 1187, n. 2, s. 2934.
 |
Tallinna Oleviste koguduse pastor Hermann Hesse antud tunnistusest selgub, et 1899. aasta 22. mail abiellusid Oleviste kirikus parun Ewald Friedrich Alexander Jobst von Hoyningen-Huene (1872–1919) ja Julie Helene Natalie von Weymarn (1877–?).
Natalie von Hoyningen-Huene pärines Weymarnide aadlisoost. Sündis St. Peterburgis Liivimaa aktsiisivalitsuse direktori, tegeliku riiginõuniku Konstantin von Weymarni noorima tütrena. Isale kuulus Harjumaal Rannamõisa ja Muraste mõis. 1908. aastal omandas Natalie Ojasoo rüütlimõisa. Kui 1911. aastal sai ta ostu läbi ka Harmi omanikuks, olid mõlemad mõisad ligi saja aasta pikkuse vaheaja järel taas kord ühise omaniku majandada. 1913. aastal kinkis Natalie mõlemad oma abikaasale.
 |