Brieflade II. Nr 590, lk 578-9. Ojasoo ja Harmi mõisa piirijagamise kokkulepe. 3. september 1646.
3. septembril 1646 fikseeriti kahe mõisa – Ojasoo ja Harmi – vaheline piir. Dokumendis pandi üksikasjalikult kirja, kuidas piir pidi kulgema. Tähelepanuväärne on see ürik sellepärast, et siin nimetatakse „uut“ Harmi mõisat (Neuen Hofe Harm) ja ürik ise on samuti koostatud Harmi mõisas. Seega oli hiljuti toimunud Ojasoo mõisa jagunemine, mille käigus eraldati viimasest mõis, mida saksakeelses keeleruumis tunti nime all Neu-Harm ja eesti keeles lihtsalt Harmi. Rootsi allikais on kasutatud vastet Väike-Harmi (Lille Harm). Ojasood märgiti nimega Alt-Harm (rootsi kirjapruugis Gambla Harm) ehk Vana-Harmi. Seega võib 1646. aastat pidada Harmi mõisa asutamise ajaks.
EAA, f. 854, n. 2, s. 2295, l. 1a. Väljavõte 1663. aasta landrollest (mõisnike ja nende valduste nimekiri).
1663. aasta revisjonist ilmneb, et siis oli Harmi mõisa omanikuks Daniel Wagneri lesk. Tegemist oli Hedwig Wagneriga (surnud 1663). Ta pärines Drolshagenite perekonnast, kellele kuulus Ojasoo mõis juba alates 16. sajandi keskpaigast. Ka tema isa Jürgen (Georg) Drolshagen oli olnud Ojasoo mõisnik. Hedwig naitus esmalt Hermann Ferseniga ja seejärel Sāviena (Lätis) mõisniku Daniel Wagneriga. Ojasoo mõisaproua oli ta juba 1641. aastal. Ka 1646. aastal nimetatakse teda Ojasoo valdajana (auf dem alten Hofe Harm).
EAA, f. 854, n. 2, s. 2296, l. 2a. Väljavõte 1678. aasta landrollest.
1678. aasta landrollest selgub, et selleks ajaks olid Harmi omanikeks saanud Loded. Mõisaomanik oli siis Gerd (Gerhard) Lode (surn enne 1690).