1885-1911
  |
1885. aasta 30. märtsil sõlmitud ostu-müügilepinguga läks Harmi mõis paruness Pauline von Maydellilt üle Marie Elisabeth (Betty) von Hippiusele (1842–1924) ja tema alaealisele pojale Christian Friedrich August von Hippiusele (1877–?) ühisomandiks. Tehingu eest tasusid viimased 90 000 hõberubla.
Hippiused pärinesid Saksamaalt Mecklenburg-Schwerinist, kus Jochen Hingst oli 16. sajandil Plau linna raehärra ja bürgermeister. Tema järeltulijate ajal omandas perekonnanimi ladinapärase kuju Hippius. Suguvõsa siirdus 1661. aastal elama Tallinnasse. Tallinna bürgermeister Christian Friedrich Hippius teenis välja Vene ordeni ja tõsteti sellega aadliseisusse. Alates Eesti- ja Liivimaa liitmisest Venemaaga kuni 1860. aastate lõpuni kuulus mõisate pidamise õigus juriidiliselt vaid neile aadliperekondadele, kes kuulusid rüütelkonda. Linnakodanike ja matriklisse mitte kuulunud isikute püüdlusi saada mõisnikuks ei soositud. Kui Liivimaal võis mõisaomanikuks alates 19. sajandi I poolest saada iga aadlik, siis Eestimaa kubermangu aadlimeestele seda privileegi ei laiendatud. 19. sajandi algupoolel oligi bürgeriseisusest isikutel võimalus mõisat pidada vaid pandivaldajana. 1869. aastal laiendati aga õigust mõisaid pidada oluliselt. Nüüd võisid rüütlimõisate omanikuks saada kõik kristliku usutunnistusega isikud, hoolimata seisusest. See võimaldas mõisnikuseisusse tõusta muuhulgas eesti rahvusest talupoegadel. Nii oli Hippiustel, kes kuulusid immatrikuleerimata aadli hulka, võimalik 1885. aastal Harmi täieõiguslikeks omanikeks saada, ehkki nad Eestimaa rüütelkonna matriklisse ei kuulunud. 1869. aasta seaduse mõjul matrikliaadli mõisaomand vähenes, kuigi nad olid siiski ülekaalus 1919. aastani.
Christian von Hippiusele kuulus veel terve rida mõisaid. Harjumaal päris ta koos emaga Mäeküla mõisa, mille nad 1885. aastal ära müüsid. 20. sajandi algul omandas ta Pärnumaal Kergu ning Läänemaal Käända ja Kasenurme mõisa. Christianist sai jurist, kellele oli õigusteaduste doktori kraad. Harmi mõisas sündisid tema lapsed Dagmar von Hippius (1909–1942) ja Ulrich von Hippius (1911–1940).
 |