Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Üldiselt mõisa kohta
Mõis esimeste Grünewaldtide ajal
Otto Magnus von Grünewaldt
Mõisamajapidamine
Otto Magnus von Grünewaldt agraarpoliitikuna
Grünewaldtid hariduse edendajatena
19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Koigi mõis > Grünewaldtid hariduse edendajatena

Grünewaldtid hariduse edendajatena

Haridus

EKM EKLA B 54:7 Alexander von Grünewaldt (1805–1886)

EAA f. 384, n. 3, s. 40, l. 4-4p Lühhikenne teada andmine Attaste koolmeistride koli seadusest (1837)

Baltisaksa ülemkihid püüdsid oma seisundit tugevdada ja regiooni põlist omapära kaitsta muuhulgas ka rahvahariduse edendamisega. Üheks selle mõjuvamaks väljenduseks oli koolmeistrite seminaride asutamine ja ülalpidamine rüütelkonna poolt.
Ataste vallakooliõpetajate seminari (1837–1854) asutas rühm mõisnikke Esna mõisa omaniku Alexander von Grünewaldti eestvedamisel. Kokku toetasid ettevõtmist 12 mõisnikku igaüks 1000 rublaga. Toetust saadi ka rüütelkonnalt. Õppimise eest maksis iga mõis lisaks 100 rubla aastas. Ehitati ka koolimaja ja kõrvalhooned.
Esitatud „lühikesest teadaandmisest” selgub, et õpiaeg kestis 3 aastat. Korraga õppis 12 seminaristi ja uus lend võeti vastu iga 3 aasta järel. Õppetöö toimus eesti keeles, õppeained olid lugemine, kirjutamine, usuõpetus, laulmine, nooditundmine, aritmeetika, võimalusel geograafia ja ajalugu. On teada, et seal tehti ka käsitööd, harjutati viiuli- ja orelimängu ning noodist laulmist.

EAA f. 384, n. 3, s. 40, l. 9p Katke Ataste seminari õpetaja Juhan Reinhold Jürgensi eluloost (1837)

Juhan Jürgens (s. 1798) oli pärit Särevere mõisast kangru perekonnast. Lugema, kirjutama ja rehkendama õppis väike Juhan kodus vanemate ja vanema sõsara juhe