18. sajandi algusest kuni mõisahooneni
 |
Koigi mõis eraldati 18. sajandi esimesel poolel Mäo mõisa maadest. Mõisahäärber on ehitatud Grünewaldtide valitsemise ajal (1758–1919) mitmes järgus. Algne hoone valmis 1771. aastal. Järgmise sajandi algul suurendati seda kahe eenduva tiiva lisamisega. Viimased täiendused tehti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algusaastatel. Arhitektuuri lahenduselt kuulub hoone Kesk-Eesti varaklassitsistlike mõisahoonete hulka, kuigi ehituslaadis on märgata ka mitmeid barokielemente. See on ühekorruseline kelpkatusega kivihoone. Esifassaadi liigendavad kolmnurkse viiluga lai keskrisaliit (hoone fassaadist täiskõrguses eenduv osa) ja madalad segmentviiludega külgrisaliidid. Esifassaadi kaunistab neljale toskaana sambale toetuv portikus (sambale toetuv lahtine hooneosa peasissekäigu ees). Algne anfilaadne (rida üksteisele järgnevaid tube, kusjuures ruume ühendavad uksed asuvad ühel teljel) ruumijaotus on hiljem keskkoridoriga lõhutud. Fuajees ja ülakorrusel on säilinud kunstiväärtuslikud rokokooliku ornamendiga kaunistatud siseuksed. Koolimaja restaureerimise käigus tuli välja ühe toa kaunistusega lagi ja seinad ja teises toas seinte ülaossa maalitud bordüür.
Kõrvalhooneist on silmapaistvaim ilmselt 19. sajandi lõpus ehitatud neogooti astmikviilu ja kellatorniga meierei.
Hoonestusele on taustaks mitmeosaline park.
Pärast võõrandamist 1919. aastal asus mõisahoonesse kool, mis tegutseb seal praegugi. 1964. aastal liideti peahoonega mahukas juurdeehitus.
EAA f. 854, n. 2, s. 2241, l. 144p Väljavõte Eestimaa mõisaid puudutavatest dokumentidest.
Vene keisrinna Anna 20. veebruari 1734. aasta privileegist nähtub, et Mäo mõisast on mõne aasta eest eraldatud Koigi mõis. Mõisa olemasolu kinnitavad ka 1732. aasta adramaarevisjoni andmed, kust selgub, et Koigi omanik on Adam Friedrich von Stackelberg. Mõisas ei ole valitsejat, seega töid juhib kubjas ja seal töötab kõrts.
