Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõisa ajalugu 18. sajandini
Helmersenid Tõstamaal 18. sajandil ja 19. sajandi alguses
Perekond Stael von Holsteinid Tõstamaal
Teadlane Alexander Stael von Holstein
Mõisa majandamine Stael von Holsteinide ajal
Pildikesi aadli igapäevaelust
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Tõstamaa mõis > Teadlane Alexander Stael von Holstein

Teadlane Alexander Stael von Holstein

Kuulsaim Tõstamaalt pärit orientalist

Alexander Stael von Holstein oli Tõstamaalt pärit kuulus orientalist, kuid kuna ta viibis Tõstamaal ja üldse Eestis üsna vähe aega, on Eesti arhiivides säilinud materjale vaid tema esimese paarikümne eluaasta kohta. Ta sündis 1. jaanuaril 1877. aastal Tõstamaal. Alates 1885. aastast õppis ta Tallinnas Roseni erapansionis ja Tartus Kollmanni erakoolis. Koolitee jätkus Pärnu gümnaasiumis. 1894. aastal asus ta õppima Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Võimalik, et juba ülikooli ajal sai Alexandrile südamelähedaseks sanskriti keel, mille õpinguid ta professor Meyeri käe all alustas. 19. sajandi lõpu ülikoolis oli sanskritoloogia ja orientalistika üsna kehvas olukorras. See võis olla põhjuseks, miks Alexander lahkus 1869. aastal Tartu ülikoolist ning õppis järgneva nelja aasta jooksul Berliini ja Halle ülikoolides.
Pärast dissertatsiooni kaitsmist läks Alexander Stael von Holstein 1901. aastal Peterburi ja töötas mõnda aega tõlgina Välisministeeriumis. 1903. aastal viibis ta teadusliku komandeeringu raames Indias. Selle kohta ilmus reisikiri, mida on võimalik lugeda ka eesti keeles (Loomingu Raamatukogu 1991 nr 9/10). Alates 1909. aastast tegutses Alexander Peterburi ülikoolis eradotsendina. 1916. aastal sõitis Alexander Stael von Holstein komandeeringusse Pekingisse, kuhu jäi elama surmani. Esialgu töötas ta Pekingi ülikoolis, 1920. aastatel oli aga Hiina valitsuse nõuandja kõrghariduse küsimuses. Pekingis ilmusid tema sulest mitmed teaduslikud artiklid, uurimused ja tekstipublikatsioonid ning tema algatusel rajati Pekingi ülikooli juurde Sino-India Instituut. See oli tema teadlase-elu kõrgperiood. Peamiseks uurimisobjektiks kujunesid budistlikud tekstid, millele hiljem lisandus ikonograafia. Teadlasena oli Alexander väga täpne ja põhjalik ning tema teaduslikud tööd on enamasti jõukohased vaid vastava eriala spetsialistile. 1928/1929. õppeaastal luges ta Ameerika Ühendriikide ühe kuulsaima ülikooli, Harvardi ülikooli, juures loenguid.
Alexander oli abielus Olga von Gravega, kellega ta tutvus Pekingis. Nende perre sündis kaks last. Kuigi Alexander ei tulnud kunagi sünnimaale tagasi, võttis ta 1927. aastal Eesti Vabariigi kodakondsuse. Eestit külastas ta koos perekonnaga 1930. aastatel ning oli kirjavahetuses nii oma volinike kui siin elavate sugulastega. Alexander Stael von Holstein suri 16. märtsil 1937.

Kiri isale Meta Roseni õppeasutusest 26. veebruaril 1886
EAA F 3349, n 1, s 28. L 34


Meta Roseni kirjavahetuse juurest Alexandri vanematega leidub ka mõningaid õpilase enda kirjutatud tekste. Üheks on kiri isale, millest jääb küll mulje nagu oleks see pigem õpilase kodune töö kui siiras soov oma isale kirjutada. Noormees alustab kirja: Kuidas Sul läheb, oled Sa haige või terve. Ise on ta terve, kuid kirjeldab kuidas tema koolikaaslased on punetistes või haige kurguga. Ta kirjutab veel, et hetkel on tal paar vaba päeva enne kui koolitöö uuesti algab.