7. augustil 1802, enne kui ta määrati kavandatava ekspeditsiooni juhiks, hakkas Krusenstern taastama oma teadmisi elementaarsest matemaatikast, mida ta oli õppinud Tallinna Toomkoolis (1780-85) ja Kroonlinnas asunud Peterburi Kadetikorpuses (1785–1788).
Krusenstern alustas elementaarmatemaatika tunde 1802. aasta märtsis vastavalt spetsiaalselt koostatud kavale aritmeetiliste definitsioonide ja teguritega. Plaani aluseks olid Krusensterni käsiraamatukogus asunud venekeelsed õpikud.
Juba septembriks oli ta omandanud oskused, millega suutis edukalt lahendada võrdlemisi keerulisi harjutusi planimeetrias. Neid oskusi oli tal tarvis tulevase laevareisi navigeerimismarsruutide määramiseks.
![]() ![]() |
Adam Johann von Krusensterni matemaatikaharjutused 1802. aastast. EAA. F. 1414 n. 2 s. 3. L 23p-24, 68.
A. J. v Krusenstierni matemaatika õppimise plaan:
I osa. Lihtsate hulkade loendamise erinevad meetodid
1. Sissejuhatus
2. Liitmine ja lahutamine („+“ ja „–„ tähendus)
3. Korrutamine
4-10. Lihtsad- ja kompleksmurrud, murdudega korrutamine
11-18. Astendamine ja juure võtmine ning nende funktsioonid ja tegurid
19-20. Algebra alused (funktsioonid, funktsioonide murrud ja tegurid)
21-23. Logaritmid, tabelid ja arvutamine
II osa. Liit– ja irratsionaalarvud
1-4 Liitarvud ja nende aritmeetilised tegurid
5-13. Irratsionaalsed arvud, lõpmatud read ja nende tegurid
III osa. Algebra ja planimeetria
1-2 Suhtarvud ja proportsioonid
3-4. Progressioonid
5. Hulkliige
6-10. Geomeetriline suhe ja proportsioonid
11. Geomeetrilised progressioonid
12. Lõpmatud murrud
L. 5–64 Algebra harjutused plaani järgi
L. 65 Harjutus teemal “Algebraliste meetodite rakendamine geomeetrias.”
Fragment Krusensterni astronoomiliste vaatluste mustandpäevikust 28.09.1804. EAA. F. 1414 n. 3 s. 99. L 1
26. juulil 1803 lahkusid Kroonl