Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Kiltsi mõis
Kiltsi läheb Krusensternide kätte
Mõisamajandus Adam Johann von Krusensterni ajal
Perekond von Krusenstern
Üks päev ümbermaailmareisilt
Adam Johann von Krusensterni muutuvad elustandardid
Krusensternide perekonnasuhted
Admiral von Krusensterni raamatukogu
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Kiltsi mõis > Perekond von Krusenstern

Perekond von Krusenstern

Perekond

 

Vasakul: Krusensternide Kiltsi haru genealoogiline skeem. EAA. F. 854 n. 3 s. 227

Paremal: Krusensternide suguvõsa Kiltsi haru genealoogiline tabel. EAA. F. 1414 n. 2 s. 124


Krusensternide perekonna ajalugu ulatub tagasi 15. sajandi Saksamaale, kus toona veel Krause nime kandnud perekonna esiisad olid Mansfeldi ja Eislebeni linnakodanikud. Suguvõsa legendaarne esiisa Philip Crusius sündis veel Eislebenis, kuid rändas sealt Eestimaale ning asus Rootsi riigi teenistusse. 9. märtsil 1649. aastal sai Philip Crusius kuninganna Kristiinalt aadlikirja ja nime von Krusenstiern ning samuti mitmed läänimõisad. Oma ainsale ellujäänud pojale Adolf Friedrichile jättis Philip aga küllalt ebameeldiva pärandi: raha oli otsas ja mitmed võlad maksmata, mõisad oli aga riik redutseerinud. Nii asuski Adolf Friedrich ohvitseriks, kuid suri juba 35-aastaselt, jättes maha naise koos väikeste lastega. Pojad asusid isa jälgedes ja tegid samuti karjääri ohvitseridena, võideldes Põhjasõjas. Poegades vanem, Ewert Philipp, langes vangi ja saadeti Siberisse, teine poeg, kes oli isa järgi ristitud samuti Adolf Friedrichiks, langes aga lahingus Soome pinnal. Tema järeltulijatest kujunes perekonna Rootsi haru.
Elanud üle 20-aastase Siberi vangipõlve, pöördus Ewert Philipp von Krusenstern tagasi Eestimaale ning abiellus küllalt hilises eas. Perre sündis kolm poega ja kaks tütart. Vanim poeg, Johann Friedrich, ehitas uuesti üles Põhjasõjas maha põletatud Hagudi mõisa ning saatis oma elu erinevalt esiisadest mööda lihtsa Eestimaa mõisnikuna. Rapla kihelkonnas Hagudis sündis ka tema kaheksanda ning viimase lapsena 8. novembril 1770. aastal tulevane meresõitja Adam Johann von Krusenstern.


Perekond von Krusensterni väljapaistvamad liikmed. EAA. F. 1414 n. 2 s. 159

Ehkki Krusensternide perekonda ei saa liikmete arvult võrrelda suurte Baltisaksa aadlisuguvõsadega, kasvas see suhteliselt kiiresti: kui admirali generatsioonis oli veel 30 liiget, siis järgmistesse põlvkondadesse kuulus juba 43, 93 ning 113 Krusensterni, kelle seas leidus rohkesti väga silmapaistvaid isikuid. Kõige enam oli Krusensternide se