Kiltsi läheb Krusensternide kätte
 |
14. sajandil asutatud Kiltsi vasallilinnust mainitakse vanades lääniürikutes esmakordselt 1383. aastal. Kiltsi mõis leiab kirjalikes allikates mainimist esmalt 1466 kui Asze, seejärel 1514 kui Asse ning 1627 kui Assa. Mõisa varasematelt omanikelt, perekond von Gilsenilt, on Kiltsi mõis saanud ka oma eestikeelse nime. Kiltsi loss 20. sajandi alguses. EAA. F. 1314 n. 1 s. 52. L 4 |
1784. aastal sai mõisa omanikuks major Hermann von Bencendorff, kes rajas ka 17. sajandil hävinenud linnuse varemetele lossi. 1816. pantis mõisa major Bencendorffi pojalt, hilisemalt Eestimaa Rüütelkonna peamehelt ja tsiviilkubernerit Paul Friedrich von Bencendorffilt Adam Johann von Krusenstern.
Pärast Adam Johann von Krusensterni surma elutses Kiltsis tema poeg Paul Theodor von Krusenstern. Krusensternide perekonna kätte jäi mõis 1911. aastani, mil Adam Johann von Krusensterni pojatütar krahvinna Sophie von Rügiger müüs selle Alfred parun Uexküll-Güldenbandtile.
18. sajandi lõpus – 19. sajandi alguses oli Eestis võrdlemisi tavaline, et mõisaomanikud vahetusid tihti. Sageli ei läinud mõisad käest-kätte mitte vahetult ostu-müügi, vaid esialgu pantimise teel. Nii oli 19. sajandi alguses märkimisväärne osa Eesti- ja Liivimaa mõisatest pandiomanike käes.
 |
Fragment Bencendorffi ja Krusensterni vahel 7. märtsil 1816 sõlmitud pandilepingust. EAA. F. 2486 n. 1 s. 1531. L 60
Pandileping sõlmiti adrakohtunik Paul von Bencendorffi ja esimese korpuse mereväekapten Adam von Krusensterni vahel Tallinnas 7. märtsil 1816. Bencendorff pantis Kiltsi jaVorsti mõisad Krusensternile 68 000 hõbrubla eest 10 aastaks. |
