Kiltsi mõis
![]() |
Kiltsi rüütlimõisa üldsuurus oli 1828. aastal koos talumaade ja karjamõisatega 4497 tündrimaad, 1 vakamaa ja 2,02 külimittu ehk 2455,6 ha. Tegemist oli tollase Eestimaa mastaabis, iseäranis Virumaa oludes, keskmise suurusega mõisaga.
Peamõisa Kiltsi maad moodustasid sellest üldsummast 821 tündrimaad ja 2 vakamaad ehk 448,6 ha.
Mõisasüdame kogusuurus oli veidi üle 4 ha. Lisaks hoonetele ja õuele kuulusid sinna veel puuvilja-, köögivilja- ja pleekaed.
Mõisapõllud olid jagatud kolmeks enam-vähem võrdse suurusega väljaks ning hõlmasid ühtekokku 160,2 ha. Põldudest eemal paiknesid 5 eraldi tükina heinamaad, mille üldpinnaks oli 73,2 ha. Peamõisa heinamaadelt saadi tollal aastas hinnanguliselt 181 koormat heinu.
Karjamaana olid kasutusel põlluharimiseks sobimatud madalamad ning võsastunud alad, mille kogusuurus oli 55,5 ha.
Lisaks põllumajanduslikus kasutuses olnud maadele kuulus Kiltsi mõisale ka neli metsamassiivi, millest suurim (62 ha) paiknes Äntu mõisa piiril. Kokku oli mõisal metsa 84,6 ha. Lisaks sellele kuulus mõisale veel ka 71 ha majanduslikult kõlbmatut sood.
Kiltsi peamõisa juurde kuulusid ka kaks karjamõisat: 563 tündrimaa ja 1,2 külimitu ehk 307,5 ha suurune Vorsti ning suhteliselt pisike, 102,8 ha suurune Kambi. Neist viimane oli oma suunitluselt karjamõis kõige klassikalisemas mõttes, kuna suurima osa Kambi maadest moodustas karjamaa.
Talumaadena kuulus Kiltsi mõisale neli küla: Nõmme küla 12 taluga, Liivaküla 7, Sootaga küla 8 ning Järvepera küla 6 taluga. Lisaks taludele elas mõisa aladel veel mitmesuguseid väikemaapidajaid: popse ja saunamehi, kõrtsmikke ja mitmesuguseid mõisateenistujaid jt.
![]() |