Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Üldiselt mõisa kohta
Mõis esimeste Grünewaldtide ajal
Otto Magnus von Grünewaldt
Mõisamajapidamine
Otto Magnus von Grünewaldt agraarpoliitikuna
Grünewaldtid hariduse edendajatena
19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Koigi mõis > 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus

19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus

Johann Georg Ernst von Grünewaldt

EAA f. 1850, n. 1, s. 459 Johann Georg Ernst von Grünewaldt (1835-1901)

Nagu Otto Magnus von Grünewaldt nii oli ka tema poeg Ernst Eestimaa Põllumajanduse Seltsi president (1886-1893). 1882-1889 oli ta kreisisaadik ja 1891. aastast kuni oma surmani rüütelkonna maanõunik. Ta arendas meriinolamba- ja hobusekasvatust (pälvides koos oma pojaga põllumajandusnäitustelt mitukümmend auhinda), piimakarjandust, oli meiereide liidu liige, organiseeris piimatoodete ja veiste sisse- ja väljavedu. Mõisa päris tema poeg Otto Johann Werner von Grünewaldt, kelle kätte jäi see kuni riigistamiseni 1919. aastal.

EKM EKLA f. 117, m. 16:36 Koigi valla taluperemeeste õnnitlus mõisahärrale ja -prouale hõbepulmadeks (1887)

EAA f. 107, n. 1, s. 2863, l. 19 Rakvere-Paide rahukohtukogu otsus 20. septembrist 1895 Peet Kändi, Jüri Pilbaumi, Rein Mihkelteni ja Aleksander Leisi süüdistamise asjas viinavarguses ja tulekahju vallapäästmises Koigi mõisas

EAA f. 33, n. 3, s. 1771, l. 2 Koigi viinavabriku plaan 1888. aastast

Ööl vastu 22. aprilli 1895 süttisid Koigi mõisas põlema kuur, kus hoiti piiritust, viinavabrik jt hooned. Tuli pääses valla, kui mõisatöölised üritasid kuurist piiritust varastada. Kas neil ka midagi varastada õnnestus, uurimise käigus ei selgunud. Keegi kohtualustest end süüdi ei tunnistanud. Mõisa valitseja Vladimir Freiberg hindas tulekahjus hävinud piirituse väärtuseks 2000 rubla, kuid mõisniku kahjutasunõue piirdus kõigest 500 rublaga.
Mõisnik ei olnud rahul, et kahe kohtualuse süü jäi tõestamata ja nad mõisteti rahukohtuniku poolt õigeks; samuti ei andnud talle rahu, et varguses ei mõistetud kedagi süüdi, vaid ainult tulekahju põhjustanud kuritahtlikus hooletuses, mille eest P. Kändile ja J. Pilb