Haridus
 |
  |
Baltisaksa ülemkihid püüdsid oma seisundit tugevdada ja regiooni põlist omapära kaitsta muuhulgas ka rahvahariduse edendamisega. Üheks selle mõjuvamaks väljenduseks oli koolmeistrite seminaride asutamine ja ülalpidamine rüütelkonna poolt.
Ataste vallakooliõpetajate seminari (1837–1854) asutas rühm mõisnikke Esna mõisa omaniku Alexander von Grünewaldti eestvedamisel. Kokku toetasid ettevõtmist 12 mõisnikku igaüks 1000 rublaga. Toetust saadi ka rüütelkonnalt. Õppimise eest maksis iga mõis lisaks 100 rubla aastas. Ehitati ka koolimaja ja kõrvalhooned.
Esitatud „lühikesest teadaandmisest” selgub, et õpiaeg kestis 3 aastat. Korraga õppis 12 seminaristi ja uus lend võeti vastu iga 3 aasta järel. Õppetöö toimus eesti keeles, õppeained olid lugemine, kirjutamine, usuõpetus, laulmine, nooditundmine, aritmeetika, võimalusel geograafia ja ajalugu. On teada, et seal tehti ka käsitööd, harjutati viiuli- ja orelimängu ning noodist laulmist.
 |
Juhan Jürgens (s. 1798) oli pärit Särevere mõisast kangru perekonnast. Lugema, kirjutama ja rehkendama õppis väike Juhan kodus vanemate ja vanema sõsara juhe
