Johann Adam von Grünewaldt (1719-1792) ja Johann Georg von Grünewaldt (1763-1817)
EAA f. 1674, n. 2, s. 88 Grünewaldtide vapp
1758. aastal müüs Adam Friedrich von Stackelberg Koigi mõisa 18 000 rubla eest (millest 3000 rubla naise kaasaavarana maha arvati) oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. 1760. aastal kosis J. A. von Grünewaldt oma abikaasa surma järel tema õe. J. A. von Grünewaldt alustas 18. sajandi lõpul mõisakompleksi rajamist. Ka Koigi hariduselu algus on ilmselt seotud tema nimega: mõisa omanikuks saanuna asutas ta külakooli. Peale Johan Adami surma 1792. aastal päris mõisa tema poeg, maanõunik Johann Georg von Grünewaldt, kelle valitsemisajal toimus suurem mõisahäärberi ümberehitus ja mõisavalduste laienemine. Oma abikaasa, Anna Christina von Kurselli kasuisalt päris ta ka Esna mõisa ja Liivimaal sai ta pandiõiguse alusel enda omandusse Jalametsa ja Laimetsa mõisa.
EAA f. 862, n. 1, s. 970 J. A. von Grünewaldti autograaf
EAA f. 862, n. 1, s. 970, l. 3p-4 J. A. v. Grünewaldti kaebus Paide müürsepa Johann Christian Reicheli vastu kahjutasu nõude asjus Koigi mõisas lohakalt tehtud töö pärast (1764)
Müürsepp J. C. Reichel on töötanud tema juures Koigis mõned aastad ja ehitanud pauillon’i kahe võlvitud keldriga, õlle- ja viinaköögi, talli vankrikuuriga, neli suurt ja üheksa väikest väravat ja tuuleveski. Kõik need olevat aga halvasti ehitatud, pauillon’is kukkus suur võlv niipea, kui toed eemaldati sisse ja tuli uuesti ehitada, kõik aknad olid viltu paigaldatud ja trepialune väike võlv pragunes. Ka õlle- ja viinaköögi kolm
