Lilienfeldide suguvõsale pani aluse õuekohtu assessor Lars või Lorenz Larsson Moduler, kes sai kuninganna Kristiinalt 1650. aastal Rootsi aadlitiitli, perekonnanime Lilienfeld ja nimele vastava vapi.
Albu ostnud Alexander von Lilienfeld oli sündinud Liivimaa kubermangus Uue-Põltsamaa mõisas. Pärast Tartu ülikooli lõpetamist teenis von Lilienfeld mõnda aega sõjaväes ning asus seejärel elama Albusse. Alexander von Lilienfeld oli tegus ka mitmetes rüütelkonna ametites, töötades Järva kihelkonnakohtuniku ning Järva- ja Läänemaa meeskohtunikuna. Maanõunikuks saanud Lilienfeldi karjäär päädis Eestimaa rüütelkonna peameheks valimisega 1888. aastal.
1901. aastal kinkis Lilienfeld Albu oma tütrele Gerta Madeleine Luisele (sünd 20.02.1873), kes oli alates 1894. aastast abielus parun Wilhelm Ferdinand Rudolf Otto von Wrangelliga (sünd 18.03.1873) Ruilast. Nii sattus Albu taas kord Wrangellide suguvõsa omandusse.
Enne 1919. aasta maareformi ja mõisate riigistamist jõudis Albu veelkord omanikku vahetada. 1912. aastal müüs paruness von Wrangell Albu 172 000 rubla eest Virumaalt Äntust pärit Jaques Richard Alexander von Harpele (sünd 20.10.1880). 1910. aastal sõlmitud abielust Helene Mary von Stadeniga (sünd 08.11.1891 Tartumaal Kammeris) sündis perre kuus last: Nora, Frank, René, Gisela, Richard Wilhelm ja Marie Helen.
![]() |
Lilienfeldide perekonna vapp
Wappensammlung der estländischen Ritterschaft. I. S 134. Käsikiri Ajalooarhiivi raamatukogus.
Lilienfeldide vapi ülemisel väljal on vastavalt nimele kolm liiliat (sks keelel Lilen – liilia), alumisel väljal aga hirv sinisel väljal.
![]() |