Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Albu mõis 17. sajandil
Albu 1660-1738
Albu 1738-1771
Albu 1771-1818
Albu 1818-1862
Albu 1862-1919
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Albu mõis > Albu 1818-1862

Albu 1818-1862

Igelströmid ja Tollid

Alates 19. sajandi algusest kujunes huvitav olukord, kus Albu mõis vahetas reeglina omanikke perekonna naisliinis. Robert Archibald von Douglase ainsaks pärijaks oli tema tütar Juliana Eleonora (21.02.1781 Tallinn- 05.10.1833 Tallinn), kes saigi pärast isa surma Albu omanikuks. 7. juunil 1798. aastal abiellus Juliana von Douglas Tartumaalt Käreverest pärit Alexander von Igelströmiga (21.06.1770 Kärevere -02.05.1855 Tallinn), kes jõudis edukas sõjaväeteenistuses kindralmajori aukraadini. Igelströmidel oli kokku 17 last.
Igelströmide suguvõsa pärines rootslasest Bengt Haraldssonist, kellele 1645. aastal anti teenete eest aadlitiitel ning uus perekonnanimi Igelström.

Igelströmide üheteistkümnest täisealiseks elanud lapsest päris 1844. aastal Albu mõisa nende tütar Irene Marie Wilhelmine (23.03.1818 Jõhvi – 14.08.1869 Kukruse), kes oli aasta enne seda abiellunud hilisema nimeka baltisaksa ajaloolase parun Robert von Tolliga (23.01.1802 Linnamäe – 07.12.1876 Kukruse).

Parun Robert von Toll oli õppinud Peterburi merekadetikorpuses ning teinud seejärel sõjaväekarjääri, lõpetades tegevteenistuse 1852. aastal ratsaväepolkovnikuna. Alates 1841. aastast oli Toll Kukruse majoraatmõisa omanik, samuti kuulus talle veel Peetri mõis. Tegusa mehena osales Toll aktiivselt ka aadli omavalitsuse töös, olles Eestimaa Rüütelkonna Matriklikomisjoni liige, 1857-1860 meeskohtunik, 1862-1876 maanõunik ja Ülemmaakohtu liige, 1864-1868 ka Virumaa ülemkirikueestseisja. Ühiskondlikus tegevuses sai Tolli üheks südameasjaks Eestimaa raudtee rajamise edendamine. Veelgi sügavama jälje on aga Robert von Toll jätnud tänu oma ajaloo- ja muinsusehuvile. Ta kogus vanu münte ja ürikuid, mille tulemusena tekkis ülihinnaline Kukruse kollektsioon. Samuti oli Tolli teeneks kadunuks peetud Liivimaa orduarhiivi avastamine Stockholmist. Oma Kukruse arhiivi põhjal andis Toll välja kuulsa ürikutekogu Est- und Livländische Brieflade (4 köidet 1856-1887). Ajalooalase tegevuse eest nimetati Toll Riia Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi ning Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks. 

Juliana von Douglase kiri Alexander von Igelströmile Albust 11. veebruaril 1794. aastal.
EAM F 69, n 1, s 82. L 7


Mõned kuud enne pulmi on seitsmeteistkümneaastane Juliane von Douglas kirjutanud oma tulevasele abikaasale Alexandrile. Juliane on oma peigmehesse äärmiselt armunud ning ta kirjutab, kuidas ta mehest puudust tunneb. Nõnda teatab ta muuhulgas, et eile lahkus neid külastanud Stackelberg, kes oli viibinud kolm päeva. Juliane rõõmustas tema lahkumise pärast, kuna külalise viibimise ajal ei saanud ta nii segamatult oma Alexandri peale mõelda ja temast rääkida.