Schrappferid
Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Albu mõisa 1629. aastal Adam Schrappferi käsutusse. Adam Schrappfer oli abielus Anna Hochgrevega ning pärast tema surma päris Albu mõisa nende poeg Adam Johann von Schrappfer, kes oli abielus Anna Elisabeth Taubega (1633-1680).
Pärast Adam Johann von Schrappferi surma abiellus tema lesk Anna Elisabeth Magnus von Nierothiga. Mõnevõrra keerulisemaks muutus Schrappferite ja Nierothide sugulusvahekord siis, kui Magnus von Nierothi esimesest abielust sündinud tütar Christina Elisabeth von Nieroth, abiellus tema teise abikaasa Anna Elisabethi esimese abikaasa Adam Schappferi poja Adam Bernhard Schrappferiga.
1668. aastal puhkes Adam Bernhardi ja tema ema vahel valduste jagamisel tüli, mille tulemusena võttis Adam Bernhard von Schrappfer oma isa mõisad üle ning maksis emale hüvituseks 17 000 riigitaalrit.
Nii kuuluski Albu mõis 1670. aastate esimesel poolel kolmandale Schrappferile, Adam Bernhard Schrappferile. Adam Bernhard suri 1675. aastal ning Christina Elizabeth abiellus nelja aasta pärast uuesti, mille järel läks Albu mõis siiski Nierothite perekonna valdusesse.
Aadelkonnale oli oma pere ja valduste ajaloo uurimine mitte ainult hobiks, vaid ka väga oluline mitmesuguste privileegide õigustamisel. Nii on Eesti Ajaloomuuseumi arhiivis Albu mõisa kirjakogus säilinud mitmeid kirju ja nende ärakirju juba Liivi sõja perioodist, mil mõis kuulus veel ordule. Samuti võib Albu mõisa vanema perioodi materjale leida Ajalooarhiivi Kukruse mõisa fondist, kuhu need sattusid Albu hilisema omaniku Robert von Tolli (vt Albu 1818-1862, von Tollid) kollektsionäärikäe läbi. Hiljem on olulisi Albu mõisa valdusõiguslikke ürikuid talletanud veel ka Järva-Madise pastor Harald Meri.
  |
Adam Johann Schrappferi kiri Tallinna linnusekohtule kohtuasjas Johann Nielson Boggohuffudiga. Dateerimata.
EAM F 19, n 1, s 95. L 7 ja 7p
17. sajandi keskel on Johan Nielson Baggohuffud kaevanud Adam Johann Schrappferi kohtusse seoses Kawoya veski omandiõigusega. Kohtumaterjalid on hiljem sattunud laiali mitme arhiivi kogudesse. Käesolevas Eesti Ajaloomuuseumi arhiivist pärinevas kirjas toetub Schrappfer 1642. aastal antud kuninglikele privileegidele ja 1647. aastal antud privileegide kinnitusele, mis andsid tema käsutusse Lodder, Kaulep, Lodasen, Wistell, Mustell, Webo, Soentaggo, Kaggiser, Sarnekars, Arrowa ja Kawoya nimelised külad. Nimetatud dokumentide ärakirjad on ta lisanud ka oma kirjale. Säilinud on ka Baggohuffudi kirjad, mis asuvad aga Ajalooarhiivi Kukruse mõisa fondis. Baggohuffud toetub omakorda mitmetele 1630. aastatel antud privileegidele, lisades nende koopiad samuti oma kirjale. Kohtuasja lõpplahendus pole kahjuks teada.
