20. sajand oli mõisnikele keeruline aeg. 1905. aasta revolutsiooni sündmustele järgnesid mitmel pool mõisates röövimised ja paljud mõisad põletati tervenisti maha. Rogosi mõis pääses nii põletamisest kui suuremast rüüstamisest, kuid siiski ei möödunud need rahutud päevad ka Rogosis vahejuhtumiteta.
I maailmasõja käigus said paljud mõisad kannatada, mitmel pool võtsid kommunistlikud võimud mõisad üle. Iseseisvunud Eesti Vabariik tõi nii baltisaksa kui ka eesti soost mõisnikele kaasa uued mured. Suurim löök mõisamajandusele oli 1919. aasta maaseadus, millega riigistati kõik mõisamaad ja mõisad koos päraldistega (v.a omavalitsuste, heategevate ning teadusasutuste käsutuses olevad mõisad). Ka Glasenappid jäid Rogosist ilma. Hiljem said endised omanikud mõisast väikse maatüki siiski tagasi. Segasel ajal juhtus nii mõndagi ning 1920. aastatel oli Victor von Glasenappil pretensioone hoolekande ajal mõisa valitsejaks olnud Alfred Albotini vastu.
Otto Woldemar Victor von Glasenappi sünnikanne kirikuraamatus.
EAA F 1268, n 1, s 49. L 45p.
1858. aasta 18. septembri pärastlõunal kell 4 sündis Rogosi mõisas Otto Woldemar Victor von Glasenapp.
Vanemad: eruleitnant Alexander von Glasenapp ja tema abikaasa Elise Emma Sidonie (sündinud paruness von Rosen).
Ristivanemad: vanaisa kapten Otto von Glasenapp, leitnant-polkovnik Woldemar von Glasenapp, paruness Klebeck, vanaema paruness von Rosen, proua Rätl(h)in Julie von Kamenski
Victor von Glasenapp
Erakogu
Victor von Glasenappi hinneteleht 1879. aastast.
EAA F 402, n 2, s 7175.
Ülikoolis oli Victor keskendunud majanduse ja poliitika loengutele ning tema hinneteleht on säilinud semestrist, mil ta kuulas loogika, Euroopa riikide süsteemi, uuema Vene ajaloo, üldise riigiõpetuse ja riigiõiguse ning Vene riigiõiguse loenguid. Peaaegu kõik eksamid sooritas ta väga headele hinnetele.