Varasem periood
Esimesed kirjalikud teated Rogosi mõisa kohta pärinevad aastast 1591. Rootsi maarevisjonide andmetel kuulus Rogosi mõis 16. sajandil Wernickenide perekonnale. Liivi sõja ajal vallutasid mõisa rootslased, kaotasid selle mõni aeg hiljem Poolale vägedele. 1603. aastal sai mõisaomanikuks Stanislaus Rogosinsky, kelle järgi on Rogosi ka oma nime saanud. Pärast uut Rootsi vallutust liideti Rogosi mõis lühikeseks ajaks Vastseliina kihelkonnaga.
Rootsi kuningas Gustav Adolf II läänistas 1629. aastal Rogosi ja Pindi mõisa Berliini Gümnaasiumi rektorile magister Clas Hermann Liebsdorffile, kes oli 1595. aastal saanud keiser Rudolf II-lt aadlitiitli. Clas Hermannilt päris mõisad tema poeg fiskaal-komissar Joachim von Liebsdorff.
 |
Liebsdorffide vapp
F 3743, N 1, S 141. L 20
1683. aastal Rogosi mõis redutseeriti, 1712. aastal anti see Liebsdorffidele tagasi. Joachim von Liebsdorffilt läks Rogosi mõis edasi tema poja, samuti Joachim von Liebsdorffi, kätte, Pindi mõisa päris tema vend Hermann von Liebsdorff, kes suri aga juba 1737. aastal.
 |
Väljavõte Hermann von Liebsdorffi kohtuasjast leitnant Meyerfeldtiga.
EAA F 914, n 1, s 616. L 4.
1694. aastast pärineb Hermann von Liebsdorffi ja leitnant Joachim von Meyerfeldti vahelisest piiritülist alguse saanud põnev kohtuasi. Nimelt oli von Liebsdorff omavoliliselt võõrandanud Laitsna mõisa omaniku Meyerfeldti talupojalt Metsupi Reinult 75 tündrit veel valmimata rukist, sest pidas Metsupi Reinu maad enda valduseks. Kohtuametnikud käisid kohapeal asjaga tutvumas ning langetasid pärast pikki vaidlusi otsuse. Kohtuotsus anti kaasa Meyerfeldti talupojale Wonge Jürsile. Jürs jäi tagasiteel kuninglikust Võnnu maakohtust Rõuge kõrtsi öömajale. Samas kõrtsis ööbisid ka von Liebsdorff ning Valgjärve ja Läti alal asuva Zeltiņi mõisa talupojad. Järgmiseks hommikuks oli kiri kadunud. Kuna see asjaolu raskendas kohtuotsuse täidesaatmist, siis nõuti, et maakohus jätaks otsuse välja kuulutamata ning laseks ühtlasi põhjalikult uurida Rõuge kõrtsi ruume ning välja selgitada, mis asjaoludel Laitsna talupoeg tema kätte usaldatud riikliku kirja ära kaotada võis.
 |