1910 kuni võõrandamiseni
EAA, f. 2469, n. 1, s. 485, l. 273. Palupera mõisa ostumüügileping Matthias Fuchsi ja Ludwig von Rentelni vahel.Palupera mõisa ostis 1910. aastal 240 000 rubla eest Peter Ludwig Alexander von Renteln (1864–1956), viimane Palupera mõisnik. Ta sündis Virumaal perekonnale kuulunud Sompa mõisas. Hariduse omandas Tartu gümnaasiumis ja Tallinna Toomkoolis. Pärast ülikoolistuudiumi lõpetamist sai temast Vene tööministeeriumi teenistuja. 1912. aastaks oli Peter Ludwig tõusnud kolleegiumisekretäriks. Virumaa mõisatest oli aastatel 1901–1907 tema nimel Tärivere mõis ja 1910–1917 ka Rahkla rüütlimõis. Hiljem siirdus Peter Ludwig Saksamaale ja suri Tübingenis.
EAA, f. 402, n. 2, s. 20096. Ludwig von Rentelni signatuur.
EAA, f. 854, n. 3, s. 577. Rentelni suguvõsa vapp.Rentelnide perekonnanime kohtab ajalooallikais esimest korda 1240. aastal, mil Hannoveris elas Adolf von Rentelni nimeline linnakodanik. Edaspidi olid Rentelnid seotud Lübeckiga Põhja-Saksamaal, kus nad mitu põlvkonda järjest raeliikmeks olid. Neil tekkisid sõsarlinna Tallinnaga juba varakult tihedad sidemed, kuna siin oli neil oma kaubakontor. Alates 16. sajandist kuulusid Rentelnid kaupmeestena nimekate Tallinna raeperekondade hulka. Suguvõsast võrsus lisaks mitu vaimulikku. Vene riigiteenistuse kaudu õnnestus Rentelnidel tõusta aadlike hulka. Rüütelkonna liikmeks said nad suhteliselt hilja: 1857. aastal, kui Palupera mõisniku isa Ludwig immatrikuleeriti Eestimaal. Mõisaomanikud said neist juba 18. sajandil, kui nad veel bürgerite seisusse kuulusid. Võõrandamise ajal oli nende valduses kuus mõisat, enamus asusid Eestimaal. 20. sajandil heitis suguvõsa nimele halba valgust natsipartei liige Theodor Adrian von Renteln (1897–1946), kes määrati II maailmasõja ajal 1941. aastal sakslast
