Palupera mõisa varasem ajalugu
 |
Palupera mõisa kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated Poola-aegsest revisjonist (dwor Paliaper) 1582. aastast. Mõis võis olla olemas juba mõnevõrra varemgi. Mõisale kuulus kaks poola adramaad ehk ligikaudu 80 hektarit sel hetkel harimata põldu. Mõisa koosseisus oli kolm küla. Koos nendega oli mõisal kokku üheksa adramaad (umbes 360 hektarit), kuid 4/5 sellest seisis harimata. Mõisa valdajana on revisjonis kirjas Friedrich Dücker (maeti 1586).
Friedrich Dückerit kohtab ajalooallikais esmakordselt 1572. aastal. Eluloolisi andmeid on tema kohta säilinud vähe. Peale Palupera kuulus talle naabermõis Kammeri, mis oma saksakeelse nime Duckershof sai just Dückerite perekonnalt. Kuni 1751. aastani olid Paluperal ja Kammeril ühised omanikud. Palupera oli tema nimel veel 1584. ja 1585. aastal. Friedrich siirdus oma elu lõpupoolel Saksamaale ja ta maeti 1586. aastal Vestfaali linna Hammi. Ilmselt oli Palupera piirkond Dückerite käes juba pikemat aega, sest mõningatel andmetel oli see kuulunud nii Friedrichi vanaisale kui ka isale. Esimene neist – Haaslava mõisnik Johann (Hans) Dücker (suri enne 1533) – esineb mitmes ürikus tunnistajana. Tema poeg Friedrich Dücker (suri pärast 1559) oli Tartu piiskopkonnas meeskohtu kaasistuja ja hiljem ka kohtunik. 1559. aastal pidas ta Tartus Vene saadiku vürst Pjotr Ivanovitš Šuiskiga läbirääkimisi. Kui viimane Tartu piiskop Hermann II Wesel viidi Venemaale, läks Dücker temaga kaasa.
 |
 |
Dückerite suguvõsa pärines Saksamaalt Vestfaalist. Liivimaal kohtab nende nime esmakordselt 1375. aastal, mil mainitakse Ewert Dukeri nimelist Saksa ordu vasalli
