Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Voltveti varasem ajalugu
Voltveti ja Krüdenerid
Voltveti mõis Bernhard Heinrich von Strykist Alexander Oskar von Strykini
Voltveti Heinrich von Stryki ajal
Voltveti pärast võõrandamist
Voltveti kõrvalmõisad
Heinrich von Stryk ja Voltveti mõisa eest tasumaksmise küsimus
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Voltveti mõis > Heinrich von Stryk ja Voltveti mõisa eest tasumaksmise küsimus

Heinrich von Stryk ja Voltveti mõisa eest tasumaksmise küsimus

Võõrandamise järelkajad

Kuigi 1932. aastal oli Voltveti ja Kärsu endisele omanikule Heinrich von Strykile mõistetud välja hüvitis temalt võõrandatud mõisate eest, ei makstud talle seda välja. Põhjuseks oli tema poliitiline tegevus. Talle heideti ette, et I maailmasõja ajal oli ta Berliinis ja Stockholmis tegutsenud Eesti Vabariigi vastu. Samuti pandi talle süüks, et ta oli olnud Balti hertsogiriigi volinik ja oli püüdnud sellele välismaal tunnustust leida. Kuna tema tegevust loeti suunatuks Eesti Vabariigi vastu, siis otsustati talle hüvitist mitte maksta ja tema maa tasuta võõrandatuks lugeda. Siiski asi sellega ei lõppenud ja poleemika tasu maksmise küsimuses kestis veel mitu aastat. Küsimust arutati kõige kõrgemal tasemel. Selleks ajaks, kui tasu lõpuks otsustati maksta, oli Stryk juba surnud.

 
ERA, f. 76, n. 15, s. 608, l. 55-55p. Nõupidamine kohtu- ja siseministeeriumis. 22. juuli 1930.

Juba 22. juulil 1930. aastal kogunes kõrgetasemeline nõukogu, millest võtsid osa kohtu- ja siseminister, välis-, põllutöö- ja kaitseminister. Arutluse all olid need maad, mis olid võõrandatud mõisnikelt, keda kahtlustati osalemises Eesti Vabariigi iseseisvuse vastu aastatel 1918–1920. Eelnevalt oli kohtu- ja siseminister kogunud andmeid. Kokku vaeti 23 mõisniku, nende hulgas Heinrich von Stryki küsimust. Teisest allikast selgub, et Stryki tegevus huvitas kohtuministeeriumi juba 1928. aastal. Ministrid jõudsid otsusele, et nendele mõisnikele ei tule hüvitist maksta ja nende maad lugeda tasuta võõrandatuks.

ERA, f. 76, n. 15, s. 608, l