Võõrandamise järelkajad
Kuigi 1932. aastal oli Voltveti ja Kärsu endisele omanikule Heinrich von Strykile mõistetud välja hüvitis temalt võõrandatud mõisate eest, ei makstud talle seda välja. Põhjuseks oli tema poliitiline tegevus. Talle heideti ette, et I maailmasõja ajal oli ta Berliinis ja Stockholmis tegutsenud Eesti Vabariigi vastu. Samuti pandi talle süüks, et ta oli olnud Balti hertsogiriigi volinik ja oli püüdnud sellele välismaal tunnustust leida. Kuna tema tegevust loeti suunatuks Eesti Vabariigi vastu, siis otsustati talle hüvitist mitte maksta ja tema maa tasuta võõrandatuks lugeda. Siiski asi sellega ei lõppenud ja poleemika tasu maksmise küsimuses kestis veel mitu aastat. Küsimust arutati kõige kõrgemal tasemel. Selleks ajaks, kui tasu lõpuks otsustati maksta, oli Stryk juba surnud.
ERA, f. 76, n. 15, s. 608, l. 55-55p. Nõupidamine kohtu- ja siseministeeriumis. 22. juuli 1930.Juba 22. juulil 1930. aastal kogunes kõrgetasemeline nõukogu, millest võtsid osa kohtu- ja siseminister, välis-, põllutöö- ja kaitseminister. Arutluse all olid need maad, mis olid võõrandatud mõisnikelt, keda kahtlustati osalemises Eesti Vabariigi iseseisvuse vastu aastatel 1918–1920. Eelnevalt oli kohtu- ja siseminister kogunud andmeid. Kokku vaeti 23 mõisniku, nende hulgas Heinrich von Stryki küsimust. Teisest allikast selgub, et Stryki tegevus huvitas kohtuministeeriumi juba 1928. aastal. Ministrid jõudsid otsusele, et nendele mõisnikele ei tule hüvitist maksta ja nende maad lugeda tasuta võõrandatuks.
ERA, f. 76, n. 15, s. 608, l
