Mõisaomanikud Streithorstid, Wilferingid, Tiesenhausenid ning mõisale nime pannud Wolffeldtid
Keskajal kuulus Voltveti Liivi ordu valduste hulka, allus ordu Jäärja ametkonnale, mis omakorda oli Karksi foogtkonna osa. Voltveti oli siis tuntud nime all Ticonas.Kirjalikes allikates on Voltvetit esmakordselt mainitud 1560. aastal. Kroonik Johann Renner nimetab seda seoses sama aasta 6. augustil toimunud venelaste rüüsteretkega Saardesse. Ta kirjutab: „6. augustil tuli mitusada venelast Saardesse (on väike maakoht Ruhja, Karksi ja Pärnu vahel), põletasid maha Soosaare, Sammaste, Voltveti, Viluküla, Kika ja palju teisi külasid kuni Püha Nicolause kirikuni, võtsid seal ära kellad ja mis muud leidus. Sammastes naelutasid nad ühe talupoja ja lämmatasid ta [suitsuga] surnuks.“
 |
1560. aastal anti osa hilisemast Voltveti mõisa alast — viis talu — elatiseks vanale ja teenekale ordukäsknikule Claus von der Streithorstile (surn. 1579). Tema perekonna päritolust on vähe teada. Esmakordselt on Streithorste allikais mainitud 1304. aastal. Alates 14. sajandist teenisid nad Osnabrücki piiskoppe ja neile anti lääne. Liivimaal on perekonna kohta teateid 16. sajandist. Claus oli aastatel 1539—1550 Tallinnas linnusekomtuuriks, 1551 valiti ta Kuramaal viimaseks Grobina foogtiks. Pärast orduriigi lagunemist abiellus ta Anna von Altenbockumiga ja sai Kuramaal mitmeid läänivaldusi. 1571. aastal reisis Claus tagasi Saksamaale, kus suri peagi.
 |
1561. aastal läänistati varem Streithorstile kuulunud talud Wilhelm Wilferingile. Kaks aastat hiljem läänistas Poola kuninga asehaldur Liivimaal Gotthard Kettler talle ülejäänud osa valdusest, mille kinnitas 1565. aastal Poola kuningas Sigismund II August.
 |
On arvatu
