Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Voltveti varasem ajalugu
Voltveti ja Krüdenerid
Voltveti mõis Bernhard Heinrich von Strykist Alexander Oskar von Strykini
Voltveti Heinrich von Stryki ajal
Voltveti pärast võõrandamist
Voltveti kõrvalmõisad
Heinrich von Stryk ja Voltveti mõisa eest tasumaksmise küsimus
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Voltveti mõis > Voltveti pärast võõrandamist

Voltveti pärast võõrandamist

Mõis 1919. aastal

1919. aasta 10. oktoobril vastuvõetud maaseadusega võõrandati riigi maatagavara loomise eesmärgil Eesti Vabariigi piires asunud mõisad ja mõisamaad koos nende päraldistega riigile. Sellest jäid puutumata maad, mis kuulusid linnadele, maakondadele, valdadele, heategevatele ja teadusasutustele. Samuti olid sellest vabastatud poolmõisad, seda juhul, kui nende omanik ei olnud samaaegselt rüütlimõisa valdaja. Võõrandamisele kuulus ühtlasi mõisaomanike põllumajanduslik elus ja eluta inventar. See tähendas, et riigistati ühtlasi mõisale kuulunud tööstusettevõtted (viinavabrikud, veskid, saeveskid, meiereid jt). Kokku võõrandati 1703 kinnisvara, millest 874 moodustasid mõisad. Riigi kätte koondus nüüd maatagavara, mille suuruseks oli üle 2,3 miljoni hektari. 1919. aasta maareformi on hinnatud üheks radikaalsemaks, sest mõisaomanikele ei jäänud alles peaaegu midagi. Selle tingis osaliselt asjaolu, et mõisnikud ei kuulunud põhirahvuse eestlaste hulka. Lisaks olid eestlased kogenud mõisnike sotsiaalset ja rahvuslikku rõhumist. Olulist tähtsust omas lubadus anda maad sõduritele. Samas ei olnud maaseadus suunatud seisuste vastu, vaid puudutas eelkõige suurmaavaldust.

ERA, f. 63, n. 22, s. 518, l. 4. Voltveti-Kärsu mõisa suurus 1919. aasta võõrandamise ajal.

Voltveti-Kärsu mõis oli 1919. aastal 47 941 riia vakamaad ehk üle 17 000 hektari suur. Seega kuulus see ülisuurte ehk üle 10 000 tiinu suuruste mõisavalduste hulka. Nagu nähtub säilikust, koosnes see mõisa-, kvoodi- ja talumaast. 18. sajandil koosnes mõis mõisa- ja talumaast, viimaseid majandati küll mõisast lahus. 19. sajandi talurahvaseadused tõid kaasa muudatusi. Mõisa- ja talumaa eraldati selgelt üksteisest. Talumaast eraldati osa, mida nimetati Liivimaal kvoodi- ja Eestimaal kuuendikumaaks, mille eesmärk oli anda mõisatöölistele ja -teenijatele maad. Talude päriseksostmisega kahanes talumaade suurus. Voltvetil oli veel 1919. aastal märkimisväärsel hulgal talumaad müümata ning seal asusid renditalud.

ERA, f. 63, n. 22, s. 518, l. 6. Voltveti mõisa hoonete nimekiri 1920. aastal.


1920. aastal inventeeriti Voltveti mõisale kuulunud hooned. Tegemist on põhjaliku ja ülevaatliku nimekirjaga, kus majad on hoolikalt liigitatud ja grupeeritud. Mõisa koosseisu kuulus Voltveti mõisa