ERA, f. 63, n. 22, s. 518, l. 4. Voltveti-Kärsu mõisa suurus 1919. aasta võõrandamise ajal.
Voltveti-Kärsu mõis oli 1919. aastal 47 941 riia vakamaad ehk üle 17 000 hektari suur. Seega kuulus see ülisuurte ehk üle 10 000 tiinu suuruste mõisavalduste hulka. Nagu nähtub säilikust, koosnes see mõisa-, kvoodi- ja talumaast. 18. sajandil koosnes mõis mõisa- ja talumaast, viimaseid majandati küll mõisast lahus. 19. sajandi talurahvaseadused tõid kaasa muudatusi. Mõisa- ja talumaa eraldati selgelt üksteisest. Talumaast eraldati osa, mida nimetati Liivimaal kvoodi- ja Eestimaal kuuendikumaaks, mille eesmärk oli anda mõisatöölistele ja -teenijatele maad. Talude päriseksostmisega kahanes talumaade suurus. Voltvetil oli veel 1919. aastal märkimisväärsel hulgal talumaad müümata ning seal asusid renditalud.
ERA, f. 63, n. 22, s. 518, l. 6. Voltveti mõisa hoonete nimekiri 1920. aastal.
1920. aastal inventeeriti Voltveti mõisale kuulunud hooned. Tegemist on põhjaliku ja ülevaatliku nimekirjaga, kus majad on hoolikalt liigitatud ja grupeeritud. Mõisa koosseisu kuulus Voltveti mõisa