Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Albu mõis 17. sajandil
Albu 1660-1738
Albu 1738-1771
Albu 1771-1818
Albu 1818-1862
Albu 1862-1919
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Albu mõis > Albu 1660-1738

Albu 1660-1738

Nierothid

Adam Schrappfer noorema surma järel abiellus tema lesk Anna Elisabeth (sündinud Taube) maanõunik Magnus von Nierothiga (surnud 1670), kellele kuulusid lisaks abielu teel omandatud Albule veel Läänemaal Kiltsi, Järvamaal Väätsa ja Tartumaal Tarakvere mõis.

1685. aastal päris Albu nende poeg Magnus Wilhelm von Nieroth (1663-1740).
Magnus Wilhelm von Nieroth asus noorukina rootsi sõjaväeteenistusse, tõustes 1688. aastal ooberstiks ning juhtides seejärel komandörina saksa rügementi Hollandis ning alates 1700. aastast Liivimaal. 1710. aastal teenis Nieroth Tallinna garnisonis ning osales kapitulatsiooniläbirääkimistes, kirjutades alla kapitulatsiooniaktile. Aastatel 1711-1716 oli ta Eestimaa maanõunik, 1718 Kammerkolleegiumi asepresident. Lisaks Albule kuulusid Nierothile veel Seidla, Kaalepi, Vaida ja Kukevere mõisad, samuti võis ta oma eluajal kasutada Vaimastvere mõisat Tartumaal.

Nierothite aeg Albus on ajalukku läinud eelkõige nn rüütlikooli asutamisega. Harju-Jaani pastori Heinrich Christoph Wrede (1691-1764) algatusel rajati 1717. aastal Järva-Madise kihelkonnas nn rüütli- või vaeslaste kool saksa ja vene rahvusest aadlike ja mitteaadlike orbudele. Pietismi soosiv Magnus Wilhelm von Nieroth otsustas ettevõtmist toetada, andes kooli ülalpidamiseks oma nelja mõisa tulud. Nieroth ja Wrede nägid ette kooli arendamise kuulsa saksa teoloogi ja pedagoogi August Hermann Francke poolt Saksamaal Halles rajatud kasvatus- ja hoolekandeasutuste eeskujul. Kuna Wrede teoloogiaõpingud olid ta 1711. aastal viinud Hallesse, oli ta sealse eeskujuga isiklikult tuttav ning edaspidi toimuski Albu kooli küsimustes tihe suhtlus Franckega.
1719. aastal valmisid kooliruumid Albu mõisas. Entusiastliku Nierothi plaanid ületasid isegi kooli juhatajaks määratud Wrede omad ning oma palvekirjades Vene keiser Peeter I poole nägi ta õppekavas saksa, prantsuse ja ladina keele, ajaloo, filosoofia, geograafia, matemaatika, arhitektuuri, joonistamise, poliitika ja kombeõpetuse kõrval ette ka tantsu, vehklemise ja ratsutamise tunnid.
Õpetajad saadeti Francke poolt Saksamaalt, kellest mitmetest said hiljem pastorid Eesti- ja Liivimaal. Peagi asutati kooli juurde analoogiline õppeasutus ka eesti laste jaoks. Kuigi Nierothi enda vaimustus ei raugenud ja uued ideed ei jäänud tulemata, ei saavutanud kool kunagi sellele ette nähtud taset ja tegutses kavandatud ulatuses vaid kümmekond aastat.

1738. aastal müüs suurtesse võlgadesse sattunud Magnus Wilhelm von Nieroth Albu mõisa 18 000 riigitaalri eest kapten Detlof Gustav Wrangellile. Müügitehing ei toimunud ilma komplikatsioonideta ja nii on Nieroth Wrangelli juba järgmisel aastal kohtusse kaevanud. 

Magnus Wilhelm von Nierothi poolt 1720. aastal Eestimaa rüütelkonnale saadetud palvekiri Albu vaeslastekooli kohta.
EAA F 2062, n 1, s 214. L 1


Selles märgib ta sissejuhatuseks, et ilmselt pole enam kellelgi uudiseks, et ta on oma senised mõisad Albu, Seidla, Kaalepi ja Kukevere igaveseks ajaks vaestemaja