Mõisa elust
Mõisate suuruse ja jõukuse kohta annavad aimu mitmesugused maarevisjonide materjalid, mida on Rogosi mõisa kohta säilinud põhiliselt 19. sajandi algusest. Neis sisaldus tavaliselt mõisa lühike kirjeldus, mõisateenistujate nimekirjad ja vakuraamat.
Rogosi mõisahooned ehitati arvatavasti 16. sajandi lõpul või 17. sajandi algul. 17. sajandi esimese poole sõjad tõid endaga kaasa purustusi ja raske majandusliku olukorra. Alles 18. sajandi keskel ehitati suurejooneline mõisaansambel kahekorruselise barokse härrastemaja ja kogu ansamblit ümbritseva ringmüüriga. Uhke väravatorn püstitati 19. sajandil.
 |
Rogosi mõis Rõuge kihelkonna plaanil. U. 1900. a.
EAA. F 3724, n 5, s 2861.
 |
Mõisale kuulunud külade nimekiri 1815. aastast.
EAA 1286, n 1, s 216. L 4.
Rogosi mõisale kuulus 1815. aastal kaks karjamõisa: Luutsniku ja Vorstimäe, ning 23 küla.
 |
EAA F 567, n 2, s 806. L 4.
Mõisa pärusomanik on major Christer Johann von Glasenapp. Eelmise revisjoni andmetel elas mõisas 444 meeshinge ja see oli 5 ja 3/8 adramaad suur. Mõisa ja karjamõisate viljasaak oli kokku 175 kuni 185 vakka, kuid lina kogust ei saanud kindlaks määrata, sest see on veel mõõtmata.
 |