Talurahvas
Talud kandsid mõisa ees koormisi, need olid kirja pandud vakuraamatutesse.Kuna 18. sajandil oli mõisamajandust kritiseeritud, võeti 19. sajandil ette konkreetseid samme, mis oleksid pidanud nii talurahva kui mõisniku olukorda parandama. 1802. ja 1804. aastatel ilmusid esimesed talurahvaseadused. Olulised olid 1816-1819 talurahvaseadused, millega talupojad said pärisorjusest vabaks.
Paraku jäid talupojad siiski mõisast majanduslikult väga sõltuvaks. Olukorda parandasid 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused, mis lõpuks võimaldasid talusid päriseks osta.
   |
Rogosi mõisa 1822. aasta vakuraamat.
EAA F 567, n 1, s 286. L 7, 12p-13.
Vakuraamatusse märgiti nii talude väärtus ja majanduslik kandevõime kui ka kohustused. Samuti koormised, mida võib jagada kaheks – teotöö ja andamid.
Teotöö puhul märgiti üles, mitu rakmepäeva ja jalapäeva (jüripäevast mihklipäevani ja mihklipäevast jüripäevani) pidid talupojad aastas mõisale tegema.
Lisaks teotööle tuli taludel mõisale tasuda mitmesuguseid andameid: rukist, otra, kaera, linu, kanepit, humalaid, võid, heinu, lambaid, kanu, kotte, köisi, mune ja köömned.
  |
Fragment Rogosi vallakohtu protokollist 12. maist 1882.
EAA F 927, n 1, s 1384.
Tihti sattusid mõisaga seotud inimesed omavaheliste tüliküsimustega vallakohtusse. <
