Aastatel 1818-1870
 |
Vabahärra Karl Axel Christer Bruiningk (1782–1848) oli väljapaistev põllumees ja maapoliitik, üks tuntumaid mõisaomanikke 19. sajandil. Sündinud oli ta Hellenurmes. Õppis noorena mitmes Saksamaa õppeasutuses, lõpuks ka Riias ja Tallinnas. Pärast seda tudeeris Hellenurme mõisas õpipoisina põllumajandust. 1802. aastal astus Tartu ülikooli õppima õigusteadust. Pärast isa surma päris Karl Axel Hellenurme ja Päidla mõisa. Lisaks neile soetas ta veel Vana- ja Uue-Kirepi ning Palupera. Elu lõpu poole majandas Vorbuse mõisat. Karl Axel Christer Bruiningk oli mitmes Liivimaa rüütelkonnaga seotud ametis: temast sai Tartu maakohtu assessor, kihelkonnakohtuniku asetäitja, Liivimaa maanõunik, Liivimaa maamarssali asetäitja, rüütelkonnamõisate direktor jne. Lisaks sellele oli ta mitmete komisjonide liige. Kõige enam väärib tähelepanu tema tegevus Liivimaa Ökonoomilises ja Üldkasulikus Sotsieteedis, kus ta oli nii liige, president kui auliige. Karl Axel suri Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Bruiningk on läinud ajalukku kui edumeelne ja humanistlike vaadetega mõisnik. Tal oli tähtis osa eestlaste pärisorjusest vabastamisel ja talurahvakoolide loomisel. Ta taotles, et talurentnikud saaksid pärandatava maakasutusõiguse. Samuti soovis Karl Axel saavutada raharendile üleminekut ja talude päriseksostmist, kuid need ettepanekud põrkusid teiste mõisaomanike vastuseisule. Bruiningk siiralt soovis eestlaste elujärge parandada. Tuntud on tema ettepanek õhutada eesti talupoegi kasutama korstnaga rehest eraldiasuvat eluhoonet.
 |
Vabahärra Karl Axel Christer Bruiningk tuli välja mitmete põllumajanduslike uuendustega. Nimelt oli ta väljapaistev meriinolambakasvatuse juurutaja. 1841. aastal ilmus nädalakirjas Das Inland artikkel Die Schafzucht in den Ostseeprovinzen (Lambakasvatus Läänemereprovintsides). Artikkel põhineb andmetel, mille edastas lambakasvatuse inspektor Puhlmann, kes oli ametis Bruiningkile kuuluvas Palupera mõisas. Selgub, et esimesed meriinolambad toodi Liivimaale 1827. aastal, esialgu küll Läti-ala mõisatesse. Juba 1828. aastal rajati lambakasvatus ka Paluperas, olles üks esimesi sellelaadseid. Uuendusliku sammu edukusele viitab see, et juba 1836. aastaks oli lammaste ar
