Mõisaomanikud aastatel 1723–1786
Lutz von Rennenkampff. Genealogie derer von Rennenkampff, lk 79. Franz von Rennenkampffi portree.1723. aastal sai uueks Palupera mõisnikuks Franz von Rennenkampff (1678–1727), kellest sai suguvõsa vanema – Palupera-liini rajaja. Riias sündinud Franz reisis noorena Euroopas, esmalt Madalmaades ja seejärel Prantsusmaal. Prantsuse teenistusest läks ta leitnandina erru, astus seejärel Ungari vürsti Ferenc II Rákóczi abikaasa teenistusse ja oli seal mõnda aega õuejunkur. Sinna ei jäänud ta kauaks püsima ja siirdus Saksimaale, kus teenis välja kapteni aukraadi. 1713. aastal naasis Franz von Rennenkampff kodumaale. Nüüd vahetas ta õukondlase ja sõjamehe karjääri põllumehe ameti vastu ja võttis rendile riigile kuuluva Kasaritsa mõisa Tartumaal. Juba 1725. aastal oli ta väga haige ning 1727. aastal ta suri Palupera mõisas – olles seega teadaolevalt esimene mõisnik, kes Paluperas on oma maise teekonna lõpetanud. Ta maeti Otepää kirikusse. Palupera mõisas sündisid ka tema lapsed.
EAA Raamatukogu A II 50-2 Nr. 27. Rennenkampffide aadlivapp.Rennenkampffid pärinevad Saksamaalt Osnabrücki piiskopkonnast. 16. sajandil asusid nad elama Liivimaale, Riia linna, kus nad olid tegevad kaupmeestena ja kuulusid rae koosseisu. Palupera mõisnik Franz von Rennenkampff sai 1719. aastal Tartu ülemmaakohtult tunnistuse, et ta oli viis aastat varem toimunud Saadjärve maapäeval esitanud aadlidiplomi, mille Püha Rooma keiser Rudolf II olevat tema esiisale Jürgenile annetanud. Ehkki Viinis asunud aadliarhiivist selle kohta märget ei ole leitud, peeti Rennenkampffe aadlikeks ja nad võeti 1742. aastal vastu Liivimaa rüütelkonda. Palupera mõisniku poolvend Georg aadeldati 1728. aastal nime all Edler von Rennenkampff.
