Kärsu ja Voltveti
 |
Poola kuningas Stepan Batory läänistas 1580. aastal Melchior Helffreichile (surn. pärast 1596) kaks küla (Arriküll ja Kerseküll). Tema järeltulija Sigismund August kinnitas 28. veebruaril 1588. aastal läänistuse. Nende kahe küla asemele rajati hiljem mõis. Melchior Helffreich rändas Saksmaalt Poolasse ja astus kuninga teenistusse. Stepan Batory ajal osales ta kõigis Venemaa vastu suunatud sõjakäikudes. Tema teeneid selles nimetatakse ka 1588. aasta kinnitusürikus. 1584—1596 oli ta Aluliina ehk Aluksne lossipealik. Temast sai Helffreichide perekonna Balti haru esiisa.
 |
Helffreichide suguvõsa pärineb Lõuna-Saksamaalt Württembergist. Saksamaal elanud Helffreichid olid elukutselt õpetlased ja see liin oli alles veel 20. sajandi 30. aastatelgi. 1569. aastal tõsteti Leipzigi raehärra Georg Helfrich Püha Rooma keisri poolt aadliseisusse. Tema pojapoeg Melchior oli esimene Kärsu valdaja. 1680. aastal võeti perekond naturalisatsiooni korras Rootsi rüütelkonna hulka.
 |
Pärast Melchior Helffreichi surma päris tema valdused poeg Bernhard Helffreich (surn. 1635), kes oli Liivimaa kindralkuberneri krahv Jakob De la Gardie sekretär. Järgnevalt kinnitas kuningas Gustav II Adolf 1630. aastal vendade rittmeister Georg ja Stanislaus Helffreichi omandiõigust mõisale. 1648. aastal said kinnituse vennad Johann Jürgen ja Gustav Helffreich. 1683. aastal mõis küll redutseeriti, kuid neli aastat hiljem anti perekonnale tagasi. Kärsu oli nende käes kuni 1735. aastani, mil tollane omanik kapten Ludwig Helffreich selle Martin Friedrich Kr&
