Ajalugu kuni mõisate võõrandamiseni
EAA, f. 1844, n. 1, s. 154. Heinrich Eduard Karl von Stryk (1873–1938).Oskar von Stryki ainus poeg Heinrich Eduard Karl von Stryk (1873—1938) omandas Voltveti ja Kärsu majoraatmõisad ning Aina˛i mõisa pärast isa surma. Ta oli aastail 1891—1893 õppinud Tartu ülikoolis. Enne I maailmasõda oli ametis kreisisaadiku ja rahukohtunikuna, 1916. aastal siirdus ta Rootsi, kust läks edasi Berliini. 1918. aastal valiti ta viimaseks Liivimaa maamarssaliks ehk aadelkonna juhiks.
EAA, f. 402, n. 2, s. 24601, l. 2. Heinrich von Stryki gümnaasiumitunnistuse koopia. 1890.Heinrich von Stryk õppis aastatel 1885–1890 Tartus Kollmanni eragümnaasiumis. Heinrich saavutas parimaid tulemusi Vene impeeriumi seaduste tundmises, milles hinnati tema teadmisi „viiega“ ehk suurepärasega. Peale selle õppis ta Venemaa ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja füüsikat. Gümnaasiumis pandi rõhku ka erinevate keelte omandamisele. Ladina ja kreeka keeles sai ta „rahuldava“, samuti oma emakeeles saksa keeles, aga vene keele oskus oli „hea“ vääriline.
Strykide perekonda võib pidada hariduslembeseks perekonnaks. Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal õppisid paljud perekonnaliikmed oma koduülikoolis. Kuni 1889. aastani immatrikuleeriti 24 Strykki, nende hulgas oli ka palju Voltveti-liinist pärit suguvõsaliikmeid.
Georg von Krusenstjern. Die Landmarschalle, lk 64. Heinrich Eduard Karl von Stryk (1873–1938) vanemas eas.
