Mõis Strykide valduses
  |
1784. aastal pantis Voltveti omanik Martin Friedrich von Krüdener oma mõisa Bernhard Heinrich von Strykile. Viimane kirjutas oma päevikus selle tehingu kohta järgmist: „1784. aasta 25. märtsil olen ma Voltveti ja Kärsu mõisad rendi- ja pandivaldusena kätte saanud ja 1784. aasta 23. aprillil alustasin ma nende mõisate majandamist, selleks andku halastaja Jumal mulle ja mu järglastele oma armulikku õnnistust.“ Strykide perekonnast pärit ajaloolane Leonhard von Stryk nimetab oma teoses 1786. aasta 28. aprillil toimunud müügitehingut, seega võib jääda segaseks, millal täpselt mõis Krüdeneridelt Strykide sugukonnale siirdus. Tegelikult on mõlemad daatumid õiged. Nimelt sai von Stryk 1784. aastal mõlema mõisa pandivaldajaks, kaks aastat hiljem aga ostis ta need oma nimele päriseks. Ka 1805. aasta Kärsu mõisa vakuraamatus on sõnaselgelt öeldud, et von Stryk sai Voltveti ja Kärsu pärisomanikuks 1786. aastal.
 |
Voltveti uus omanik Bernhard Heinrich von Stryk (1746—1829) oli Riidaja mõisniku Andreas Wilhelm von Stryki poeg. 16-aastasena alustas ta sõjaväeteenistust Suzdali jalaväepolgus, nagu oli kohane aadlimehele. 1764. aastal sai ta ohvitseriks ja järgmisel aastal sekund-leitnandiks. Tema sõjamehekarjäär jätkus 1766. aastal Schlüsselburgi jalaväepolgus, kus ta kahe aasta pärast premier-leitnandi aukraadis erru läks. Seejärel naasis ta kodumaale, kus temast mõisapidaja sai. Samas täitis ta mitmeid ameteid kohalikes omavalitsuslikes institutsioonides: 1786. aastal Pärnu kreisikohtu assessorina, 1787 ja 1788—1790 Pärnu kreisipealikuna. Pärast Voltveti mõisa omandamist elas ta peamiselt seal, kuna tegemist oli tema kõige suurema mõisaga, mis nõudis pidevat kohalolekut. Alles vanas eas otsustas ta naasta oma noorepõlveko
