Tunnis on omandatud 19. sajandi alguse talurahvaseaduste osa.
1863. aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus.
Arutle, mis muutus talupoegade elus pärast passikorralduse seaduse jõustumist.
Vastavalt passiseadusele võis iga vallakogukonna liige, kes oli vähemalt 21 aastat vana, nõutada passi elamiseks riigi mistahes linnas või paigas. Selleks pidid kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud. Lisaks sellele tuli elatusvahenditega kindlustada kõik vallas elavad lähisugulased. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 aastani. Nekrutikohuslastele, kes olid saanud 25 aastat vanaks, võis passi anda maksimaalselt üheks aastaks. Väekohuslastele tuli väljastada pass punasel blanketil, mitteväekohuslastele anti aga valge pass (valgepassimees). Rannasõidu meremeestele mõeldud merepass, mida anti kuni kuueks kuuks, oli trükitud sinisele paberile.