Enne kui asud allikate juurde tutvu katkendiga K. Lusti raamatust „Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819-1915.“
Talupoeg, kes ei olnud oma „härra“ omand, sai isiklikult vabaks. Mõistagi ei lõigatud ühekorraga läbi kaugeltki kõiki talu mõisaga sidunud piire. Et maa ei kuulnud taluperemehele, siis tuli tal selle kasutamise eest suuresti veel kuni 19. sajandi keskpaigani käia mõisapõllul „orjamas“, kuid ajapikku, kui talu majanduslikult kosus ja peremees paremale järjele jõudis, hakkas ta renti tasuma rahas ning võimalusel ostis oma koha päriseks. Talu külasarasel varem üheskoos teiste taludega paiknenud põlluribad ja -lapid ning heinamaasiilud koondati ühte krunti. Nii sai peremees hakata eraldi majapidamist arendama ja ainult ise otsustama näiteks selle üle, millal vilja külvati või milliseid põllukultuure ja kui palju kasvatada. Ka loomi ei karjatanud ta üldjuhul enam koos teiste talumeestega küla ühisel karjamaal, vaid oma karjakoplis. Kruntimise ja ühiskarjamaade jagamisega kadusid külakogukonna mõlemad alussambad: saraskondlik maakasutus ja kooskõlastatud ühistööd. Väikepõllumeeski üritas võimalusel hankida täiustatud põllutööriistu. Oma majapidamise korraldamisel lähtus ta üha rohkem turu nõudmistest. Taluperemees muutus vabaks väiketootjaks, kes, erinevalt varasemast, ei tööta mitte enam eeskätt oma pere ülalpidamiseks ning mõisnike ja/või riigi poolt peale pandud kohustuste täitmiseks, vaid võimalikult suurema kasumi saamise nimel. Aegamööda hakkas talunik ka maale vaatama varasemast erineva pilguga: maa, mis oli olnud kesksel kohal tema traditsiooniliste moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste süsteemis, hakkas omandama turuväärtust kui kaup.
Nimeta tekstikatke alusel miks jäid pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised?
Miks oli vaja maid kruntida?
Sõnasta muutused, mis toimusid maakasutuses pärast kruntimist?
 |
Vasakpoolse (1) kaardi arhiiviviide EAA 2072-3-52b L 5 Uniküla 19. sajandi II veerandi kaart.
Paremal (2) EAA 3724-4-1311 L 5 Uniküla 1862. aastal.
(Kaardid kasutatavad ka Saagas. Otselink 