Mõisaomanikud ülikoolis
On tähelepanuväärne, et Tartu ülikoolis õppis järjest kolm põlvkonda Suure-Kõpu mõisa omanikke Stryke: Alexander Georg Gottlieb von Stryk õppis Tartus 1804-1806, Heinrich Otto Alexander von Stryk 1859-1861 ning Alfred Georg Alexander von Stryk 1896-1900.Keiserlik Tartu Ülikool taasavati 1802. aastal. Kuna keiser Paul I keelas Venemaa kodanikel Prantsuse revolutsiooni monarhiavastaste meeleolude tõttu Euroopas õppimise, oli vajadus kohaliku ülikooli järele väga suur. Pidulik avamine toimus vana kalendri järgi 21. ja 22. aprillil. Tartu ülikool erines teistest tsaaririigi ülikoolidest selle poolest, et õppetöö toimus siin saksa keeles ning ülikoolis oli neli, mitte aga kolm teaduskonda. Lisaks lubati üliõpilastel Saksamaa tudengite eeskujul koonduda korporatsioonidesse. Esimesena rajati 1808. aastal Kuramaalt tulnud üliõpilasi ühendav korporatsioon Curonia ning hiljem Estonia ja Livonia. Kuna Strykid olid Liivimaalt pärit, astusid kaks nooremat - Heinrich Otto Alexander ja Alfred Georg Alexander korporatsiooni Livonia.
  |
EAA F 402, n 8, s 39. L 1
Teisel ülikooliaasta sügisel tekkis Alexander von Strykil intsident notar Gustav Peterseniga. Nagu kohtumaterjalidest selgub, süüdistas Petersen Stryki avalikult tänaval provotseerimata solvamises. Stryki teatel oli aga kõik alanud ühest vaiksest kolmapäeva õhtust, mil ta istus rahulikult Musses ja luges Hamburgi ajalehte, mille üliõpilane Nolken talle oli jätnud. Siis aga nõudis parun Üksküll, et ka talle kui Musse eesistujale selline hangitakse. Selle peale haaranud Petersen Stryki käest ajalehe ja andnud selle Üksküllile ning lahkunud seejärel kiiresti. Kuna esimene kohtumenetlus ei toonud vaidlusesse selgust, kaebas Petersen peagi Stryki uuesti kohtusse, süüdistades Stryki sedapuhku kohtusse kaebamise pärast tänaval ähvardamises. Stryk ise väitis, et ta oli lihtsalt küsinud ja Petersen oli vastanud, et tema pole kunagi kedagi kohtusse kaevanud.
 |
