Mõisa päris vanim poeg Alexander Georg Gottlieb von Stryk (1787 või 1788-1845). Alexander Georg Gottlieb von Stryk astus 1804. aastal taasavatud keiserlikku Tartu Ülikooli, kus õppis kaks aastat filosoofiateaduskonnas. Seejärel töötas ta mitmetes riigiametites, olles muuhulgas ka Viljandi sillakohtunik. 1806. aastal abiellus Alexander von Stryk Juliane Charlotte Friederike von Dachenhauseniga (1773?-1825). Sellest abielust sündis kaks tütart. 11 aastat pärast esimese naise surma abiellus Alexander Amalie Helena von Maydelliga (1814-1843). Teisest abielust sündis perre veel viis tütart ning pärija Heinrich Otto Alexander von Stryk (1839-1903).
Ilmselt just Alexander Georg Gottliebi ajal püstitati Suure-Kõpu kahekorruseline hilisklassitsistlik härrastemaja - üks silmapaistvamaid omataolisi Lõuna-Eestis. Ainulaadne Lõuna-Eestis on kunstmarmorist seintega saal. Valdav osa tänaseks säilinud sisekujundusest pärineb aga 19. sajandi teisest poolest.
Kunstiajaloolaste Ants Heina ja Juhan Maiste arvates sarnaneb Kõpu mõis Oettingenidele kuulunud Kuremaa ja pisut Georg Constantin von Strykile (1797-1886) kuulunud Vana-Võiduga. Kõpu ja Kuremaa mõisad on tõenäoliselt ehitatud arhitekti Emil Julius Strausse kavandite järgi. Lisaks sarnastele mõisahoonetele kestsid edasi ja said uuendust ka Strykide ja Oettingenide vahelised tihedad sugulussidemed. Bernhard Heinrich von Stryki noorim poeg, Vana-Võidu mõisa omanik Georg Constantin oli abielus Franz Georg von Oettingeni mõlema tütrega: esmalt abiellus ta 1820. aastal Elisabeth von Oettingeniga (1799-1821), tema surma järel 1826. aastal aga noorema õe Amalie Friederike von Oettingeniga (1801-1873). Huvitav on fakt, et mõlema õe vaderiks oli keisrinna Elisabet. Kuremaa mõisa omanikuks ja väljaehitajaks oli õdede vanem vend Alexander von Oettingen (1798-1846)
Emil Julius Straussi Kuremaa mõisa fassaadi joonis EAA F 1388, n 1, s 1320. L 46
Amalie von Stryk, sündinud Oettingen. EAA F 1388, n