Mõisa eluolust
Mõis on ennekõike majandusüksus koos mõisatöölistega, kes haldavad mõisat ning teevad lihtsamaid käsitöid ning talupoegadega, kes töötavad lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel. Mõis pidas üleval kirikut ning kirikuteenijaid. Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad erandkorras saada vabaks. Nii juhtus Muuga mõisa Juhani-nimelise kangru poja Karliga. Lisaks maaharimise ja muude tegevuste kõrvalt käisid talupojad alates 19. sajandi teisest poolest sarnaselt mõisnikega omavahel kohut. Vallakohus oli esimene talurahvaomavalitsus, kus talupojad said isekeskis ilma mõisniku sekkumiseta klaarida tüliküsimusi ning kõiksugu abielu-, pärandi- ja hoolekandeküsimusi.  |
EAA f 1229, n1, s 20. L 24p
Simuna kiriku kroonikaraamatusse on märgitud, et alates 1641. aastast kuni 17. sajandi lõpuni pidi Muuga mõis koos Ediverega maksma pastorile aastas palka kaks tünni rukist ja kaks tünni otra. Iga mõis andis keskmiselt kokku 2-3 tünni teravilja.
 |
EAA f 30, n 1, s 4574
Kirjas tõendatakse ja antakse ka pärijatele teada, et kuna mõisnik on eriliselt rahul kangur Juhani hea tööga, annab ta kangru vanimale pojale Karlile ja kõigile tema järglastele vabaduse. Oma allkirjaga tõendavad seda tunnistajad Philippine Berg (sünd Wolff) ning Jakob Georg von Berg.
 |
EAA f 30, n 1, s 14176
1842. aasta talvel põles Muuga mõisa alla kuulunud Perrehalti talu. Selle talu endine rentnik Mihkel Perrehalt ei suutnud enam makse maksta ning talu võttis üle Jaan Saks, kes maja uuesti üle ehitas. 33-aastast Mihkli venda Jaan Perrehalti süüdistati hooletuses, mille tagajärjel talukoht uuesti põles. Jaan Perrehalt, kes koos
