Ekskursioonid Tallinnas ja Tartus
Arhiivitunnid, teabepäevad, praktikad
Allikad
Ajalootund ja arhivaal
Paleograafia õppekeskkond
Mõisakoolide näitused UUS!
Pikavere KÕIGE UUEM!
Aruküla mõis UUS!
Albu mõis
Harmi mõis
Illuka mõis
Kiltsi mõis
Koigi mõis
Lahmuse mõis
Lasila mõis
Laupa mõis
Maidla mõis
Mooste mõis
Muuga mõis
Olustvere mõis
Palupera mõis
Puurmani mõis
Rogosi-Ruusmäe mõis
Roosna-Alliku
Ruila mõis
Sargvere mõis
Suure-Kõpu mõis
Ordu, Poola ja Rootsi aeg
Perekond von Stryk
Strykid keiserlikus Tartu Ülikoolis
Elu mõisas
Louisenhütte vabrik
Suure-Kõpu algkool Saksa okupatsiooni ajal
Tõstamaa mõis
Voltveti mõis
Vääna mõis
Fotolugude konkurss
Mängud UUS!
Ajalooarhiivi preemia
Säiliku sünd
Käegakatsutav ajalugu
Linke mäluasutuste õppekeskkondadesse
Tagasiside
Sisukaart
Avaleht > Mõisakoolide näitused UUS! > Suure-Kõpu mõis > Perekond von Stryk

Perekond von Stryk

Suure-Kõpu von Strykid

Bernhard Heinrich von Stryk (1746-1829) oli 1762-1768 Vene sõjaväeteenistuses ning läks erru leitnandi aukraadiga. 1773. aastal sai ta Riidaja mõisa omanikuks, 1786. aastal ostis veel ka Voltveti ja Kärsu mõisad. Stryk abiellus 9. septembril 1782. aastal Anna Elisabeth von Oettingeniga (1763-1825). Peres oli kokku 11 last.


Strykide perekonna vapp
EAA F 2057, n 1, s 120

Mõisa päris vanim poeg Alexander Georg Gottlieb von Stryk (1787 või 1788-1845). Alexander Georg Gottlieb von Stryk astus 1804. aastal taasavatud keiserlikku Tartu Ülikooli, kus õppis kaks aastat filosoofiateaduskonnas. Seejärel töötas ta mitmetes riigiametites, olles muuhulgas ka Viljandi sillakohtunik. 1806. aastal abiellus Alexander von Stryk Juliane Charlotte Friederike von Dachenhauseniga (1773?-1825). Sellest abielust sündis kaks tütart. 11 aastat pärast esimese naise surma abiellus Alexander Amalie Helena von Maydelliga (1814-1843). Teisest abielust sündis perre veel viis tütart ning pärija Heinrich Otto Alexander von Stryk (1839-1903).

Ilmselt just Alexander Georg Gottliebi ajal püstitati Suure-Kõpu kahekorruseline hilisklassitsistlik härrastemaja - üks silmapaistvamaid omataolisi Lõuna-Eestis. Ainulaadne Lõuna-Eestis on kunstmarmorist seintega saal. Valdav osa tänaseks säilinud sisekujundusest pärineb aga 19. sajandi teisest poolest.

Kunstiajaloolaste Ants Heina ja Juhan Maiste arvates sarnaneb Kõpu mõis Oettingenidele kuulunud Kuremaa ja pisut Georg Constantin von Strykile (1797-1886) kuulunud Vana-Võiduga. Kõpu ja Kuremaa mõisad on tõenäoliselt ehitatud arhitekti Emil Julius Strausse kavandite järgi.
Lisaks sarnastele mõisahoonetele kestsid edasi ja said uuendust ka Strykide ja Oettingenide vahelised tihedad sugulussidemed. Bernhard Heinrich von Stryki noorim poeg, Vana-Võidu mõisa omanik Georg Constantin oli abielus Franz Georg von Oettingeni mõlema tütrega: esmalt abiellus ta 1820. aastal Elisabeth von Oettingeniga (1799-1821), tema surma järel 1826. aastal aga noorema õe Amalie Friederike von Oettingeniga (1801-1873). Huvitav on fakt, et mõlema õe vaderiks oli keisrinna Elisabet. Kuremaa mõisa omanikuks ja väljaehitajaks oli õdede vanem vend Alexander von Oettingen (1798-1846)

Emil Julius Straussi Kuremaa mõisa fassaadi joonis
EAA F 1388, n 1, s 1320. L 46


Amalie von Stryk, sündinud Oettingen.
EAA F 1388, n