Esimesed teated
Keskajal asus hilisem Suure-Kõpu mõis Mõisakülas. Selle kohta on kirjalikke teateid 1487. aastast, mil see läks Hans von Scholnitzi valdusest üle Wolmar Ixkullile. Varaseim teade Kõpus asuvast mõisast pärineb 1593. aastast. A. Westren-Dolli andmetel rajati 1590. aastal Kõppu Poola riigimõis ehk folvark. Rootsi ajal läks mõis 1624. aastal Jacob de la Gardie käest Valentin Schillingile. 1699. aastal mõis riigistati. Pärast Põhjasõda oli Suure-Kõpu pikka aega kroonumõis. Paul I andis mõisa fregati “Svjatoi Mihhail” kapteni Aleksander Ušakovi lesele Katariinale (sündinud Grünberg).  |
Valentin Schillingi pitser EAA F 2069, n 4, s 288 |
 |
Maal Jacob de la Gardie’st Wikipedia |
17. jaanuaril 1804. aastal müüs kaptenilesk Ušakova mõisa Paul Ludvig von Löwensternile. Viimane oli Sachsen-Weimari salanõunik ning tema kuulumine Löwensternide suguvõsa Liivimaa harusse ei ole teada. Ajalooarhiivis on säilinud mitmed kohtuasjad, mis on küll seotud Paul Ludwig von Löwensterniga, kuid nendes ei mainita Suure-Kõpu mõisat.
| Paul Ludwig von Löwensterni allkiri EAA F 915, n 1, s 2394. L 15 |
 |
Paul Ludwig von Löwensterni käest läks Suure-Kõpu mõis Franz Georg von Oettingenile (1757-1832). Franz Georg von Oettingen oli töötanud Peterburis välisministeeriumis ning läinud erru riiginõuniku (Staatsrath) teenistusastmel. 1797. aastal abiellus Oettingen Charlotte Ottilie von Buxhöwdeniga (1780-1856). Alates 1798. aastast oli von Oettingen Visusti mõisa omanik. Suure-Kõpu pantis ta oma õe Anna Elisabethi (1763-1825) abikaasa Bernhard Heinrich von Strykile.
 |