Minevik läbi ajalehtede ning arhiiviallikate
Viljandi taluniku peres sündinud ja Tartu ülikoolis juristi hariduse omandanud Jaan Tõnissoni (1868-1941) rolli Eesti poliitikas peetakse märkimisväärseks. Teda kirjeldatakse kui sirgjoonelist ning otsekohest mees, kes ei suutnud poliitilistel eesmärkidel manipuleerida, vaid tegi seda, mida pidas Eestile kasulikuks. Tõnissoni vaateid ning tegevust valgustavaid allikaid leidub ohtralt nii arhiivides kui ajakirjanduses. Tutvustame siinkohal mõningaid kirjalikke allikaid, fotosid ning fono Tõnissoni kõnega.Tutvu esitatud dokumentidega ning mõtiskle järgnevatel teemadel:
Millest dokumendid kõnelevad? Kui olulised on antud dokumendid Eesti ajaloos? Kuidas kirjeldaksid Jaan Tõnissoni rolli Eesti iseseisvuses ning milline mulje jääb Tõnissonist kui isikust?
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 |
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------
15. novembril 1917 eiras Maanõukogu enamlaste dekreeti laialisaatmise kohta ja kogunes Toompeal. 14-15. novembri 1917 Maanõukogu juhatuse, vanematekogu ja maavalitsuse liikmete nõupidamisest säilitatakse Riigiarhiivis ajakirjanik Eduard Laamani märkmeid. ERA 827-1-23 l. 38-39.
   |
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
15. novembril toimunud Maanõukogu protokollist nr. 59 on teine päevakorrapunkt - Maanõukogu võimuküsimus kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni.
Väljavõte protokollist:
<
