Eduard Vilde
Eduard Vilde sündis 1865. aastal Pudivere mõisas, kuid oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Aidamehe ja aedniku perekonnad elasid koos ühes hallis, värvimata majas mõisapargi ääres. Vilde õe hinnangul oli elu Muuga mõisas täitsa rahuldav ja nälga ei nähtud. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse. Lapsed käisid koolis Tallinnas.Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. 1883. aasta sügisest sai temast ajalehe Virulane toimetuse liige. Olles vahepeal olnud vabakutseline kirjanik, kutsuti Vilde 1887. aastast tööle Postimehe toimetusse. Hiljem töötas ta veel mitme teise ajalehe juures.
Vilde elas vahepeal mitu aastat Berliinis ja Moskvas ning reisis mööda Euroopat. Pärast 1905. aasta revolutsiooni viibis ta pagulasena Zürichis, Helsingis ja mitmel pool mujal. Püsivalt Eestisse ei jäänud ta elama ka Eesti Vabariigi ajal, vaid reisis ringi. Tema kirjanduslik pärand on muljetavaldav. Stendil eksponeeritud 1925. aastal kirjutatud referaat algab iseloomuliku üldhinnanguga Vilde loomingule: Nelikümmend aastat on möödunud sellest, kui ilmus Eesti primitiivsele arenemisastmel püsiva ärkamisaja magusläägest romantikast vallatud kirjanduspõllule noor energia küllane lootust äratav jõud kirjanik Eduard Vilde kujul.
 |
Erakogu
 |
Erakogu
 |
Erakogu
 |